Kunagised kaheksakümnendate aastate viiekohalised Tartu maratonil osalejate rekordarvud jäävad minevikku, kuna kõik osalejad vajavad ka nüüdisaegsel tipptasemel teenindust.
Suusatajaid aitab üle 300 inimese
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile näitas statistika, et tänavu läheb pikale distantsile 5102 ja lühikesele 1457 suusatajat. Kõigile tuleb toitlustuspunktides tagada söök-jook ning vajadusel meditsiiniline ja suusaabi.
Maratoni korraldajad said eile lõplikult paika toitlustuskohtades pakutava söögi-joogikraami nimekirja. Maratoonaritele varutakse tuhandete liitrite kaupa kisselli, spordijooki ja muud vajalikku, kaasa arvatud meeõlu. Lisaks megakogus hernesuppi, 15 000 rosinakuklit, paar tonni banaane jne. Et kõik suupärane tõrgeteta suusatajate kätte jõuaks, on tegevuses ligi 260 inimest.
Villid ja väsimus
Ent korralik toitumine pole ainus raja eduka läbimise eeldus. Iial ei või ju teada, mis rajal võib juhtuda.
Maratoni meditsiiniteenistuse juhi Andras Laugametsa sõnul on nad väljas nelja kiirabiauto ja kuue mootorsaaniga. «Kõik masinad liiguvad satelliidi jälgimisel,» toonitab Laugamets. «Meie asi on selgeks teha, kus asub abivajaja, ja saata lähim saan kohale.»
Koos saanijuhtidega on meditsiiniteenistuses rakkes 38 inimest. Tavapäraselt on igas toitlustuspunktis kiirabitöötaja, lisaks meedikud saanidel. Alati saab abi hädaabinumbrilt 112.
Laugamets annab võimalikele hättasattujaile soovituse, kuidas enda leidmine võimalikult lihtsaks teha. Ei pruugi ju kiirabitöötajad kõiki rajaäärseid talusid või teenurki tunda. «Rada on tähistatud ja saab lihtsalt teatada meile, kui palju on jäänud kilomeetreid finišini,» selgitab ta, «see on parim orientiir.»
«Suusamaraton on kõige raskemini turvatav üritus üldse, sel aastal teeb lumerohkus raskeks ka raja kõrval sõitmise,» loodab Laugamets suusatajate mõistvale suhtumisele meditsiinisaani lähenemisel.
Põhihäda maratonil on Laugametsa sõnul villid ja väsimus. «Meie suurim hirm on äkksurm,» sõnab ta. «Traumadega on lihtsam, aga äkksurm kohas, kus viis või kümme kilomeetrit mõlemale poole ei ole teed, on kiirabile keeruline. Meil on küll portatiivsed elektrišokiaparaadid, aga nüüdisaegseks elustamiseks on võimekus ikka väike. Oleme pigem esmaabi andjad.»
Laugamets soovitab rajale minna hea enesetundega, valida jõukohane tempo ja korralikult toituda. «Ja kui inimene ennast halvasti tunneb, võiks pingutuse lõpetada, et see maraton ei jääks viimaseks,» soovitab ta. Ja loomulikult olla mõistev ja aidata üksteist.
Suusaabi aitab kõiges
18-liikmeline suusaabi meeskond hoolitseb aga selle eest, et maratonile tulnud ei jääks hätta purunenud keppide, katkiste klambrite jm probleemidega.
«Krooniline probleem on valesti määrimine,» teab aastaid maratonil suusaabi koordineerinud Arne Tilk.
«Eeldame, et tänavuse paksema ja pehmema lumega on õnnetusi ja abivajajaid vähem,» loodab ta. «Teistpidi näitab suur osalejate arv, et see ei pruugi nii minna.» Suusaabi tiim on väljas igas teeninduspunktis ja valmis ollakse kõigi jõukohaste probleemide lahendamiseks.
Maratoni toiduvarud
• mustikakissell, 4495 liitrit
• spordijook, 6754 liitrit
• puljong, 1900 liitrit
• tee, 1900 liitrit
• vesi, 45 000 liitrit
• kohv, 10 000 topsi
• meeõlu, 4800 topsi
• mahlajook, 2000 liitrit
• hernesupp suitsulihaga, 7200 portsjonit
• soolakurk, 350 kg
• leib, 910 pätsi
• rosinakuklid, 14 900 tk
• banaan, 1800 kg
• sool, 48 kg
• rosinad, 174 kg
• suhkur, 150 kg
-------------------------------------------
Stardikohad on mustal turul kuum kaup
Nii klubi Tartu Maraton kodulehe foorumis kui ka Sportinfo.ee-s on hulk kuulutusi sooviga osta Tartu maratoni stardikoht. Leidub ka müüjaid, ent nõudlus ületab pakkumise. Enim nõutud on 63 km distantsi stardikoht.
Ametlik osavõtumaks kuni esmaspäevani oli 600 krooni pikal distantsil ja 400 krooni lühemal distantsil. Eilsest oleks ametlik hind pikal distantsil tõusnud 900 kroonini, aga piirarv 6500 sai täis juba reedel. (TPM)