Eesti hümn on ilus. Seni ametlikult kasutatav variant on samuti kaunis ja ülev, kuid erineb 1920. ja 1930. aastatel esitatud orkestratsioonist. Erinevus tundub tavalisele kõrvale väike, kuid muusikule suur.
Eesti hümn kõlab nüüd sama uhkelt kui enne sõda
12. veebruar 2010, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhkpilliorkestri Tartu muusikutel oli proovis ees hümni noot, mis on äsja ilmunud «Eesti tseremooniamuusika» esimeses köites. Peale selle eristas orkestri seekordset kogunemist tavalisest harjutamisest peadirigentide rohkus.
1848, 1927 ja 2010
Orkestri Tartu peadirigent Margus Kasemaa oli tartlastest muusikute ette kutsunud Eesti kaitseväe orkestri peadirigendi Peeter Saani ning politsei- ja piirivalveorkestri peadirigendi Arvi Miido.
Kõik kolm on tihedalt seotud tseremooniamuusika esitamise, aga ka äsja ilmunud noodikogumikuga, mille üllitas Eesti-Saksa muusikakirjastus Edition 49.
Köites on aukohal Fredrik Paciuse aastal 1848 loodud muusika, mis kujunes Voldemar Jannseni kirjutatud sõnadega 19. sajandi lõpuks eestlaste rahvushümniks.
«Eesti tseremooniamuusikas» on rahvushümn instrumentide partiide kaupa kirja pandud nõnda, nagu see kõlas 1927. aastal. Hümni taastatud variant on Peeter Saani sõnul niisuguste trompetisignaalidega, nagu need olid toona.
«Eesti Vabariigi taastamise ajal otsustati, et Eesti hümnil ei tohiks olla selliseid fanfaarseid signaale,» lisas ta. «Nüüd on hümn taastatud sellisena, nagu ta oli kasutusel 1927. aastast 1940. aastani.»
Esimest korda saab uues noodiüllitises trükitud hümni uut versiooni kuulata laupäeval Tallinnas Salme kultuurikeskuses ja pühapäeval Tartu Ülikooli aulas.
Kavas on kõik neli esimeses köites avaldatud lugu: Fredrik Paciuse «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» kõrval esitavad orkestrid Eduard Tamme «Piduliku Eesti marsi» ning Arvi Miido «Lipumarsi» ja «Piduliku signaali», aga samuti teiste eesti heliloojate loomingut.
Kokku neli köidet
Eesti Puhkpillimuusika Ühingu repertuaaritoimkonna juhatajana on Margus Kasemaal väga hea meel, et esimest korda on ilmunud tseremooniamuusika väljaanne, mille sisu on korralikult läbi töötatud ja mis on väljanägemiselt samuti väärikas. «Selle ilmumine on väga suur sündmus,» lisas ta.
Kogumik on mõeldud avaldada neljas köites, milles on ühtekokku 15-16 lugu. Köidete tarvitajateks on kavandatud nii orkestrid kodumaal kui ka raja taga, kus on tarvis esitada Eesti Vabariigi hümni ja muud tseremooniamuusikat.
Esitluskontsert
• «Eesti tseremooniamuusika» esimese köite esitluskontsert on laupäeval Tallinnas Salme kultuurikeskuses ja pühapäeval Tartu Ülikooli aulas, mõlemad on tasuta ja algavad kell 15.
• Esinevad Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester, puhkpilliorkester Tartu ja rivitrummarid.
• Dirigeerivad Peeter Saan, Arvi Miido, Kalev Kütaru ja Margus Kasemaa.
• Kirjastuse Edition 49 üllitatud «Eesti tseremooniamuusika» on koostanud
Peeter Saan ja kujunduslikult toimetanud Valdo Preema.