Rahasüst toob räämas hooneisse loovettevõtluse

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kinnitas eelmise nädala lõpus loomemajanduse tugistruktuuride toetust saavad 13 projekti. Üle kogu Eesti said loomeettevõtjate nõustajad ja tugiteenuste pakkujad 77 miljonit krooni, mis tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Nende projektide hulgas on Tartu Loomemajanduskeskus, millele EAS eraldas ümmarguselt 45 000 vähem kui 11 miljonit ehk täpselt 10 954 392 krooni.

Kui lisada Tartu linna panus 6,5 miljonit ja loomemajanduskeskuse oma raha 0,5 miljonit, siis on turgutust kaheks aastaks ühtekokku 18 miljonit krooni.

Raha arendamiseks

EASi otsuse kohaselt on eraldatud raha ette nähtud Tartu Loomemajanduskeskuse inkubaatori väljaehitamiseks Kalevi tänava kinnistul, inkubatsiooniteenuste pakkumiseks ning Lõuna-Eesti loomemajandusvõrgustiku väljaarendamiseks ja koordineerimiseks.

«Keskus pakub loomemajanduse valdkonnas alustavatele ettevõtjatele soodsatel tingimustel üüritavaid ruume ning äririskide maandamiseks vajalikke tugiteenuseid,» põhjendas EAS otsust.

Et tulevased loomemajanduse kotkad saaksid endale kasvatada tugevad tiivad, tuleb neil esmalt kuskil turvalises kohas pesitseda ja lendu harjutada.

Seepärast neelavadki suurema osa sellest rahast praegu üsna halvas seisukorras hooned Kalevi 15 ja 17, mis asuvad loomemajanduskeskuse hoovil, ning kinnistul paikneva pargiala väljaarendamine ligitõmbavaks ettevõtlus- ja kultuurikeskuseks.

EASi loomemajanduse programmi koordinaator Georg Poslawski ütles, et hindamiskomisjon ei teinud otsust kergelt. Mullu septembris uksed avanud Tartu Loomemajanduskeskusele aitasid miljoneid eraldada põhjalik tutvumine selle asutuse plaanidega ja tegevusel silma peal hoidmine algusest peale.

«Me teame, millega on tegemist,» ütles Poslawski. «Oleme saanud üsna põhjaliku materjali, mille läbitöötamiseks kulus mitu nädalat, enne kui taotlus läks projektina hindamiskomisjoni lauale.»

Projekte hindasid majandusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, EASi ja Arengufondi esindajad, spetsialistid ja eksperdid.

«Me pidime lähtuma sellest, et Tartu on väga oluliseks keskuseks Eesti loomemajanduse arengus,» ütles Georg Poslawski. «Ja tartlaste ambitsioon saada Lõuna-Eesti loomemajanduse arendamise keskuseks on ka täiesti mõistetav ja äriplaanis väga hästi kirjeldatud.»

Kalevi 15 ja 17

Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin lubas ehitushanke üsna kohe välja kuulutada. EASi ja linna eraldatud rahast arvas ta jätkuvat, et kaks maja kahe aasta jooksul korda teha. «Eks seda näita lõplikult ehitushange,» ütles ta. «Esialgsete hinnangute kohaselt peaksime sellega välja tulema.»

Kalevi 15 hakkavad paiknema loomeettevõtete bürood ja ateljeed ning ruumid nii Eesti kui ka välismaa kunstnikest ja ettevõtjatest külalisresidentidele. Kalevi 17 leiavad endale koha kammersaal, ruumid loomemajanduskeskuse töötajatele ning inkubantide tegevuseks ette nähtud büroo- ja ateljeeruumid.

Gildimaja kõigepealt tühjeneb

EASi eraldatud raha on oma tegevuse heaks rakendanud ka loomeinimesed Tartu vanalinnas.

Nimelt on ehitajad asunud hoogsalt tegutsema An­toniuse õue gildimajas Lutsu 3, mis kõigepealt tuleb teha seest sama hästi kui tühjaks.

EAS on gildimaja ümberehitamist toetanud Antoniuse Gildi tegevjuhi Merle Kusma andmetel piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist 7,56 miljoni krooniga. Tartu linn on lisanud 2,1 miljonit.

Peatöövõtja Eviko Tartu on saanud tähtajaks 30. juuni. Gildimajas on kavas avada sepikoda, kaks külalisateljeed naha- ja tekstiilikunstnikele, loovuskoda õpitubade ja kursuste tegemiseks, saal näituste ja muude ürituste korraldamiseks ning tualetid Anto­niuse õue külastajatele.

Renoveerimise järelevalvet teeb Ralv Ehitus, mille juhataja Cari Tamm rääkis, et ehitaja on töödega üldiselt järje peal, kuigi takistanud on pisut külmad ja lumi (näiteks katuse lammutamist). «Talvega on mõningane venimine tekkinud, aga ma olen kindel, et see tehakse soojal ajal tagasi,» lisas Tamm. (TPM)