Kolkjas kihutasid kelgud

Mõeldud, tehtud, võib Kolkja rahvas pärast kolm­­teist võistkonda kokku meelitanud rahvusvahelist tõukekelkude võidukihutamist end kiita, aga sealkandis polegi tõukekelk teab mis haruldus.

Kolkjasse jõudnud, hakkab esimese asjana silma võistluspaiga poole põrisev soome kelk, mille juht Pavel Beljajev kiidab, et järvejääl võtab Družba mootoriga varustatud sõiduk välja 80–90 km/h. Ja kulutab seejuures 3-4 liitrit bensiini sajale. Milleks? «Kalale minekuks,» vastab noormees.

Kolkjasse rajatava Peipsi külastuskeskuse juures on starti oodatud siiski vaid kondimootoriga kelgud. Klassikalised, millel istepink ees, ja moodsa figuuriga, millele soovija võib raudjalaste alla plastist lumejalased panna, et pehmesse lumme ei vajuks.

Sõit käib külastuskeskuse juurest poe ette, ümber posti ja lumekuhja ning siis stardipaika tagasi. Neljaliikmelise võistkonna igal liikmel tuleb teha üks tiir, nii umbes 250 meetrit, ja siis kelk võistkonnakaaslasele edasi anda.

Korraga on eelsõitudel stardis kolm võistkonda, kiireim pääseb finaali.

Tartust tulnud Jänkside ehk perekond Reimi aastane pesamuna Eliise õppis jooksma juba jõulude ajal, aga siiski on ta võistlustel üksnes maskoti rollis, sest nagu isa Riho ütleb, jookseb ta vaid siis, kui ise tahab. Võidu nimel ei ole Jänksid trenni teinud, tulid lihtsalt vaatama, kui ilus on talv.

Rahvusvahelist mõõdet lisas võistlusele Hispaania meeskond Pabernos Matao. Selle liige Juan Manuel Leal Funes, Tartu Ülikooli külalislektor, naeris, et sõitis esimest korda sellise riistapuuga. «Poe juures pööret tehes oli paras segadus, igaüks õpetas, kuhu sõita,» kõneles ta.

Stardis oli ka üks Eesti-Prantsuse segavõistkond.

Alatskivi võistkonna liige Veele Kook istus pärast B-finaalis oma vahetuse sõitmist teele ja lõõtsutas: «Mis trenni, ainult autoroolis on see trenn käinud.» Kunas viimati kelku nägite? «Täna hommikul, aga ei puutunud. Sõitsin viimati kolm nädalat tagasi.»

A-finaalis pidid kohalikud piirivalvurid alla vanduma firma Kickbike meeskonnale, kes oli hoolitsenud selle eest, et  oleks, millega võistelda.

Tõukekelguvõistlus oli detsembris loodud Kolkja külaseltsi mõttetalgute vili. Nuputamisülesanne oli, kuidas turismikülaks pürgivasse Kolkjasse rahvast ligi meelitada.

Vägevaid võistlusi on lähiajal tulemas aga veelgi. 20. veebruaril peetakse Otepää lipuväljakul murutraktorite talvised meistrivõistlused.