Vastukaja: digibokside müük pole kullaauk

Ilmar Novek kirjutas 29. jaanuari Tartu Postimehes ilmunud artiklis «Digibokside paratamatus», et digiboksid võiksid Eestis maksta maksimaalselt 500 krooni ning nende seadmete müüjad kasseerivad praegu ülikasumit. Aastaid ZUUM-tv digibokse maale toonud ja müünud ettevõttena teame, et karm reaalsus on hoopis teine.

Kuna Eesti on väike ning siinsed müügimahud suurriikidega võrreldes olematud, siis pole seadme tootjalt mahu pealt mingit allahindlust loota. Eriti veel juhul, kui tootja varustab digiboksi või digiteleri eestikeelse kasutajaliidesega ning kirjutab siinse digivõrgu nõuetele vastavalt ümber seadme tarkvara.

Et konkurents uute klientide pärast on digitaaltelevisiooni teenusepakkujate vahel väga karm, müüakse seadmeid pea olematu marginaaliga. Peaasi, et otsesed seadmete soetamis-, transpordi- ning müügikulud kaetud saaks.

Kindlasti on Hiinast võimalik ka 10 dollari eest leida midagi digiboksi meenutavat, aga iseasi, kas see ka Eestis telepilti näitab. Juba praegu on meie poole pöördunud kümneid televaatajaid, kes on kurtnud hakkiva või ruuduliseks muutuva telepildi, hanguva ja «elluäratamiseks» digiboksi taaskäivitust nõudva elektroonilise saatekava või muude probleemide üle.

Kontrollimisel on selgunud, et probleemide põhjuseks on testimata digiboks, mis karbile kantud kirjade järgi peaks Eesti digivõrgus kenasti toimima, kuid ei tee seda mitte.
Nii ongi televaataja rõõm odavalt kätte saadud digiboksist jäänud üürikeseks.

Et televaatajaid sellise altmineku eest kaitsta, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning digilevi valitsuskomisjon ellu kutsunud Eesti Digilevi ühilduvusmärgi. See märk digiboksil  või digiteleril näitab, et neid on väga põhjalikult testinud Eesti digivõrgu haldaja Levira.

Kui seade ei ole testimisel korrektselt toiminud, on selle tootja pidanud tegema muutusi seadme tarkvaras enne, kui seadmele on antud õigus Eesti Digilevi märki kanda.
Poes Eesti Digilevi märgiga seadet ostes saab televaataja garantii, et väljavalitud digiboks või teler töötab õhu kaudu levivas ja tavaantenniga vastuvõetavas digitaaltelevisiooni võrgus häireteta ka tulevikus.

Pigem on trendiks muutumas, et teenusepakkujaga liitudes saab nii pensionär kui ka iga teine televaataja digiboksi tasuta. Seda võimalust näiteks jõulude ajal ka aktiivselt pakuti.
Kel digiboksi ostuhind üle jõu käib, saab selle seadme ka rentida alates 39 kroonist kuus ehk keskeltläbi nelja piimapaki hinna eest.