Ostja tahab suhelda, proviisor on ninapidi arvutis

«Ma olen peaaegu pool sajandit proviisor olnud, alustasin omal ajal tööd arvelauaga,» ütleb Rannu apteegi juhataja Eeva Pärsimägi sissejuhatuseks. «Ega ma mingi arvutifänn ole.

Pinge on ikka suur selle di­­giretseptiga. Vahel tulevad inimesed mitmekesi sisse ja kõik räägivad üheaegselt, aga mul on närv püsti – ma võin vale nupu peale lüüa…»
Eeva Pärsimäel on mõtteid, mida uuenduse kohta arvata, rohkemgi.

«Meie töö siin on ikka apteegitöö, aga nüüd peame kogu aeg ninapidi arvutis olema, eriti maal, kus inimesed tahavad rääkida,» ütleb ta. «Ja ega nüüd saa enam ühtki vaba päeva ka võtta ega koolitustel käia, sest kust sa selle digioskustega asendaja leiad.»

Eeva Pärsimäel on Rannu põhiapteegis digiretsep­­ti­­süs­­teem olemas, aga Rannu mõisas asuvasse haruapteeki ta seda muretseda ei jõua.

«Eks vaatab, kuidas tulevikus retseptiravimit sinna viia,» ütleb ta napisõnaliselt.
Ühe soovituse on ta aga osa­­nud digiretseptiga seoses maainimesele juba välja mõelda.

«Inimesed unustavad mitmekordse retsepti puhul ära, millal see viimane kuupäev on, millal nad saavad veel ravimit osta,» räägib ta. «Vaadata ei ole seda digiretsepti puhul kuskilt. Ja aeg läheb ruttu. Ma siis olen öelnud, et kirjutage kuupäev, mil te rohu ostate, karbi  peale. Siis saate sealt edasi arvutada, siis ei lähe aeg üle!»

«Kaks kuud läheb ikka väga ruttu. Alles aasta näitab, mis ette võib tulla. Ega see ole leiva või saia ostmine, et kogu aeg on ühtemoodi – isegi maal tuleb väga erinevaid ravimeid ette,» sõnab Eeva Pärsimägi.

Tartu maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna juht Aime Koger ütleb, et apteek on äriettevõte ja see tekib küla vahele siis, kui seal olemine end selle pidajale ära tasub.
«Tartumaal ei ole üldse apteeki näiteks Konguta, Laeva, Tähtvere ja Piirissaare vallas,» loetleb ta.

Tänu perearstide vastutulelikkusele ning sotsiaaltöötajate, hooldajate ja lähedaste abile saadakse ikka kuidagi hakkama.

Ulila ja Rannu on Kogeri sõnul haruapteekidena ilmekad näited, kel tulevik tume. Raskes olukorras on aga kindlasti paljud. Aga kui paljud?

«Tegelikult peab märkima, et analüüsi selle olukorra hindamiseks, mis maapiirkondades juhtuma hakkab, kui digiretsepti peale päriselt üle minnakse ehk alates 1. märtsist, terves Eestis tehtud ei ole,» vastab Aime Koger nukralt. «See on teema, mis puudutab lähitulevikus väga paljusid inimesi.»