Ehkki Võrtsjärv on kalastajate seas tuntud eelkõige hea angerjasaagi poolest, nähtub keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, et koha satub kalameeste püünistesse pea neli korda rohkem.
Angerjajärves laiutab koha
12. jaanuar 2010, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aasta lõpus valmis keskkonnaministeeriumi tellimusel uuring Võrtsjärve kalavarude seisundi ning selle muutuste kohta, mille põhjal võib järve kalavarude seisu pidada heaks, teatas ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus pressiesindaja vahendusel.
Tuus tõdes uuringust rääkides, et looduslikult Võrtsjärves esinevate kalaliikide nagu koha, haugi, latika jt. varu on suhteliselt hea. «Kuigi haugi arvukus ja saak on mõnevõrra taandumas mõneaastatagusest rekordtasemest, on koha osas olukord isegi väga hea.» Sellest annab ametniku sõnul tunnistust mullune tugev kohapõlvkond, mis on selle kümnendi arvukaim.
Möödunud aastal püüti Võrtsjärvest välja ligi 50 tonni koha, mis on tublisti üle pikaajalise keskmise ning püügis esinevad üle kümneaastased isendid viitavad samuti kohavaru heale seisundile. «Koha toidupooliseks peetava tindi arvukus on samuti tõusutrendis.»
Võrtsjärve äärsetele kaluritele on aga läbi aegade leiba andnud hoopis angerjapüük. Tuusa kinnitusel pole aga lood Võrtsjärve kaluritele suurimat tulu pakkuva liigiga kuigi head.
«Eriti halvasti mõjus eelmise aasta saagile suvistest sademetest tingitud pideva värske vee pealevool, mis pani angerja liikumise tema peamisel rändeperioodil seisma,» täpsustas ta.
Saagiks kujunes vaid pisut üle poole viimaste aastate keskmisest ehk 13-14 tonni. Sarnaseid angerjasaagikuse järske langusi on toimunud ajaloos ka varem, kuid saagid on järgnevatel aastatel taastunud.
Juba ligi 50 aastat püsivad angerjavarud vaid tänu selle liigi asustamisele, sest Narva hüdroelektrijaama rajamisest Narva jõele Ivangorodi linna on noorangerjate looduslik ränne kogu Narva jõe vesikonda tõkestatud.
Tänavu jõuab keskkonnaministeeriumi loal järve ligikaudu 330 000 ettekasvatatud angerjamaimu. Angerjavarude taastamise maksavad kinni Võrtsjärvel tegutsevad nii kutselised kui ka harrastuskalastajad.
Tuus lisas, et see kogus on ka minimaalne, mis tagab keskmise ligi 20-tonnise väljapüügimahu.