Alates eilsest saavad kõik loodushuvilised üle kogu maailma jälgida interneti vahendusel Tartu külje all Ilmatsalus toimuvat.
Eilsest alustas taas ülimenukas sea-TV
22. detsember 2009, 16:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmete metsakaamerate projektide eestvedaja Gennadi Skromnov märkis, et sel aastal sai populaarse metsatelevisiooniga pisut oodatud seetõttu, et sügis püsis pikalt soe ning loomad said toitu kenasti kätte ka igalt poolt mujalt.
Nüüd jäätus aga maa ära ning loomad ei ütle inimeste abist ära. «Kui oled metsloomi toitma hakanud, siis tuleb seda teha iga päev,» kinnitas Skromnov. Vastutasuks pakuvad metsaelanikud internetikaamera vahendusel hingematvaid vaatepilte ning helisid.
Kevadel kuni aprillikuuni töötanud seakaamerast käis igapäevaselt läbi piilumas vähemalt 50 000 inimest ning hooaja peale kokku tuli huvilisi Looduskalendri veebilehele 192 erinevast maailma riigist. Umbes pooled igapäevased külastajad tulevad välismaalt, kinnitas Skromnov.
Mees lisas, et
kolis aprillikuus musta toonekure pesa juurde. Videoülekandeid korraldati aga mitmelt poolt mujaltki. Praegu töötavad lisaks söödaplatsikaamerale veel talvine
, värvuliste
ning
seirekaamera.
Lisaks seakaamerale soovitabki Skromnov külastada ka teisi Looduskalendri otseülekandeid. Selle loo kirjutamise ajal püsisid näiteks hülgekaamera pildis pidevalt vähemalt 50 hüljest. «Elu käib igal pool!»
Skromnovi sõnul vajab veel pisut seadistamist seakaamera uus objektiiv, lisaks tuleb pisut tööd teha internetiühendusega. Muus osas on aga kõik paigas ning igapäevast putitamist tehnika ei vaja.
Tehnikale võivad ohtlikuks saada eelkõige välised tegurid. «Ükskord trampisid metssead merikotka pesa juures katki päikesepatarei voolu juhtiva toitekaabli,» tõi Skromnov näite. Samuti on äike mõnel korral kaameratele liiga teinud.
Tähtvere metsas asuvalt söögiplatsilt käib ööpäevas erinevatel kellaaegadel läbi kolm metsseakarja. Palju on ka näiteks kährikuid, kes sööb vilja kahe suupoolega, kinnitas platsile süüa viiv Tähtvere jahiseltsi esimees Mait Siimson. Aeg-ajalt astuvad lagendikult läbi ka kitsed ja rebased ning erinevad linnud.
Aga miks mehed kõike seda teevad? «Midagi ilusat tuleb teha,» leidis Skromnov. Teadmine, et päevas käib Eesti asukaid piilumas loodushuvilisi 70 riigist, loob kohustuse.