Kui inimesel on hea mõte ja käed otsas, saab vanast kasutust mööblitükist mõne tunniga vajaliku asja, tõestasid hakkajad noored maaülikoolis omal viisil Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalat tähistades.
Nutikatele sobivad ka vanad sahtlid
30. november 2009, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne kui vanade tarbetuna näivate asjade kallale asuda, tuleb endale selgeks teha, mida on tarvis, õpetas psühholoogiks õppinud, kuid endalegi märkamatult ökodisaineriks saanud Kristjan Indus läinud nädalal korduvkasutuse töötuppa kogunenud maaülikooli tudengeid.
«Vanast asjast uue vajaliku asja tegemine peab olema läbimõeldud, ka prügist pole mõtet jama teha,» rõhutas ka mittetulundusühingu Pärmivabriku Töökoda üks rajaja Tuuli Trikkant. «Vastasel korral on tegu prügi väärkohtlemisega.»
Nii sündiski esmalt nimekiri asjadest, mida noortele kõige enam tarvis läheb.
Selgus, et alati on vähe istumiskohti ning väikseid laudu, kuhu sülearvuti, raamat või kohvitass toetada. Ühele neiule oli tarvis riidenagi ning Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen tundis puudust raamaturiiulist.
Nüüd oli tarvis kola hulgast vaja üles leida tooraine ning siis pea ja käed tööle panna. Paari-kolme tunniga said vanadest sahtlitest, voodipõhjast ja päevinäinud toolidest uued nooruslikud esemed.
Tulemustega olid rahul nii juhendajad kui ka töötoas osalenud noored. «Inimesed tahavad vanadest asjadest uusi teha, kuid praegu on meil veel vähe nõuandjaid,» rääkis Tuuli Trikkant.
Taaskasutus on Eestis alustav majandusharu, õppida seda veel kuskil ei saa. Kevadel on Tuuli Trikkantil plaanis avada pärmivabrikus meisterdamise tuba.
Korduvkasutuse seminari ja töötoa korraldasid Eesti Maaülikooli roheline akadeemia ja Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts.