Veresaunaga ähvardaja vanemad jätsid poja vanaema kasvatada

Ringkonnaprokurör Marge Püssi kinnitusel jäi Tartu Descartes’i lütseumi 18-aastane abiturient trellide taha, sest tuleb olla täiesti kindel, et ta pole ühiskonnale ohtlik. «Meil tuleb selleks teha veel arvutivaatlused ja peame tegema kindlaks tema sõprus- ja tutvusringkonna,» lausus prokurör.

Püssi sõnul on ta kindel, et internetis Tartu kommertsgümnaasiumi tapatalgutega ähvardanud noormees ei oleks oma ähvardust täide viinud. «Küll aga nägin ma soovi avalikku korda rikkuda,» lisas ta. Püssi hinnangul on talle jäänud vestlustest noormehega ka mulje, et poiss on natuke ebastabiilne. «Minu arvates möödub suur osa tema ajast virtuaalmaailmas,» lisas prokurör. «Ta vist ei saa aru, kui tõsine tema tegu on.»

Janise huvialade hulka kuulub tai poks ja sõbrad iseloomustavad teda küll rõõmsameelse, kuid sarkastilise huumorimeelega inimesena. Noormees on muu hulgas suur õudusfilmide fänn ja huvitub tätoveeringutest. Siit-sealt internetiavarustest võib leida ka mõne Janise kirjutatud morbiidsevõitu ja tavainimesele vastuvõetamatu sisuga kommentaari.

Klassikaaslaste hinnangul ei ole Janis aga ei tülitseja ega agressiivne. Pigem on tegu alati rõõmsameelse kaaslasega, kes on klassijuhataja Kristi Kasearu hinnangul pisut lapsemeelne. Lütseumi direktori asetäitja Hans Oidjärv lisab, et noormees on omamoodi naljamees. «Ta on suur ja pikk poiss, aga võib-olla ei vasta ta oma küpsusastme ja vastutusvõime poolest veel päris eakaaslastele.»

Postimees vestles eile paljude Janise klassikaaslastega, kelle nimesid ajaleht ei avalda.  Nende jutu järgi on poiss suur naljahammas. «Ta suhtleb kõigiga vabalt ja käib paljudel üritustel,» selgitas klassivend. Põhjust, miks Janis ähvardas teha koolitapmiste maailmarekordi, ja seda just naaberkoolis, ei osanud koolikaaslased arvata.

Janis õppis lütseumis 12. klassis informaatikasuunal ja tema teadmised arvutiasjandusest olid sõprade jutu järgi kindlasti üle keskmise. Klassijuhataja ei välistanud, et poisil võib olla arvutisõltuvus.

Klassikaaslased loodavad, et ühiskond andestab Janisele. Ehkki kaaslased usuvad, et poiss tegi enda arvates nalja, ei ole sellised «naljad» noortele siiski kaugeltki enesestmõistetavad. «Ei usu, et ta tegelikult midagi sellist plaanis,» lisas üks neist.

Veel suvel ähvardas Janist lütseumi õpilaste nimekirjast kustutamine, sest ta puudus eelmisel õppeaastal palju koolist. «Kui ma temaga suvel vestlesin, ütles ta, et tal pole sihti gümnaasium lõpetada,» lausus klassijuhataja. «Tol hetkel oli see signaal, et midagi on lahti, aga siis võttis ta end kokku ja ütles, et saab aru, et peab gümnaasiumi lõpetama. Ta käis nüüd tublilt koolis, ja ka hinded on paranenud.»

Klassijuhataja Kasearu nentis, et ta pole kahjuks näinud ei poisi vanemaid ega vanaema. «Kui tal oli eelmisel aastal probleeme, püüdsin ema kätte saada, aga see mobiiltelefoni number, mis mul oli, ei vastanud.» Samuti ei kipu noormees hoolimata rõõmsameelsusest ise oma hinge naljalt avama.

Kasearu arutles juba enne ähvardaja kooli ja nime teadasaamist endamisi, kes võiks selline inimene olla. «Sellise teoni võiksid jõuda õpilased, keda kiusatakse, kes on tõrjutud, üksikud ja kellel on klassikaaslastest kõrini,» lausus ta. «Mõtlesin siis korraks oma klassi peale ja leidsin, et meil ei ole ühtki sellist õpilast.»