Uus linnapea katsub jõudu vana kooliga

Kallaste elanikud on valmis käed külge lööma üle viie aasta tühjana seisnud kutsekeskkooli hoone koristamisel, et sinna saaks teha linnakeses puuduva spordisaali ja rajada rahvamaja.

«Pea terve linn tuli kokku,» kirjeldas Kallaste linnapea Viktor Nukka volikogu viimast istungit, mis peeti 2006. aastast linnale kuuluva endise kutsekeskkooli hoones. «Inimeste näod olid majas ringi käies ikka väga traagilised.»

Nukra ilmega käis justkui kiiruga hüljatud majas eile ringi ka Kallaste abilinnapea Pavel Tõlnikov. «Siin oli kõik olemas,» ohkas Tõlnikov, kes õpetas koolis geograafiat, keemiat ja bioloogiat. «Nüüd aga…»

Linn müüs metalli

Kõik, mis oli metallist, on minema viidud, kurjustas Nukka ja näitas seinu, kus radiaatoreid meenutavad vaid neid hoidnud konksud.

Metallist kraami müüs Jaak Üpruse juhitud Kallaste linnavalitsus 2007. ja 2008. aastal 85 000 krooni eest kokkuostu. Volikogu arvas toona, et koolimaja koos kõrvalhoonetega tuleb lammutada. Ühiselamu ka kaks aastat tagasi lammutati, selleks tööks võttis linn Nukka sõnul miljon krooni laenu.

Nüüd soovivad kallastela-sed üksmeelselt koolimaja kasutusele võtmist. «Meil tegutseb üsna palju seltse, aga neil pole kuskil koos käia, sest linn on kõik oma hooned maha müünud,» rääkis linnapea.

Rääkimata sellest, et kohalikus keskkoolis õppivatel noortel pole spordisaali ja pärast 2006. aasta oktoobri suurt tulekahju ei ole linnakeses ka rahvamaja.

«Miks mitte kolida siia hoonesse ka linnavalitsus ja anda selle ruumid perekeskusele,» märkis Nukka. 

Esmalt spordisaal

Kõigepealt on kavas elu sisse puhuda kutsekeskkooli juurdeehitises olevale spordisaalile. Selle all asuvast sööklast ja köögist plaanitakse teha Peipsi-äärse kandi eripäradega arvestav avar restoran. Koolimajja passib hästi rahvamaja, millest jääb ruume üle ka seltsidele. Kooli õppetöökojast peaks saama koolituskeskus.

Esialgu pole Kallastel nende plaanide teostamiseks sentigi. «Raha pole ilmast otsa lõppenud,» oli Nukka optimistlik. «Käime Paveliga kõik ministeeriumid läbi, me ei jäta enne, kui riigis regionaalpoliitika toimima hakkab. Europrojektide raha pole ju otsa lõppenud.»