Hea teenindaja nopib kliendil sõnad suust

Kui reedesele rahvusköökide galaõhtule tagasi mõelda, siis kerkivad eredalt esile martiiniklaasis punapeedisorbett ja me kaheksakohalist  lauda teenindanud kelner Deniss Tihhon.

Läinud reedel läbisid Dorpati konverentsikeskuses seninägemata katsumise Tartu seitsme söögikoha töötajad koos seitsmelt maalt pärit külaliskokkadega.

Professionaalse vaatemängu andsid 30 teenindajat, kes sisenesid saali kolmest eri nurgast ja asusid 30 laua taha külalisi teenindama kellaosuti liikumise suunas. Muudkui tikk ja takk liikusid nad ühekorraga ühe külalise selja tagant järgmise taha.

Mu ees on neli joogiklaasi ja kahel pool taldrikut kiiskavad vastu neli paari nuge-kahvleid, lisaks üks väike lusikas vaheroa ja väike kahvel desserdi nautimiseks otse vastas.

Mu ühel käel istub Tartu ettevõtlusosakonna  juhataja ja rahvusköökide päevade peaorganisaator Malle Blumenau ning teisel Tartu mitme toidukoha omanik Olga Aasav.
Me oleme kõik pisut elevil.

Käikude mustrid

Esimene käik – lambasink mustal leival kitsejuustuga. See lammas on jalutanud Saksa nõmmedel ja juust on maitsestatud kanarbikumeega!

Teine käik – suitsupõdra-metsaseene mousse, jõhvikad Koskenkorva ja kadaka marinaadis, punapeedi pâté ja puravikuleib. Mousse on pisut sibulane ja suitsupõdraliha maitse jääb minul seepärast tundmata.

Malle Blumenau aga ütleb, et huvi niisugusel õhtusöögil osalemise vastu oli koguni Tallinna ja Viljandi ettevõtjail, aga kohti lihtsalt ei jätkunud. Olga Aasav teatab, et masu lõpeb järgmisel aastal.

Kolmas käik – kartulikoogid suitsukilu, peekoni, omleti ja mädarõikakastmega. Üllatun suitsukilu ja peekoniriba ühendusest ja proovin sellest aru saada.

Neljas käik – punapeedi-sorbett pistaatsiapähkli pralineega.

Nüüd saan teada, milliseid vaidlusi on õhtusöögi eel läbinud just nimelt see käik. Et kas kaheksa martiiniklaasi ühel kandikul võib käia teenindajaile serveerimisel üle jõu või mitte.
Olga Aasav on kõrgete klaaside ja nende roosavärvilise sisu koosefektist vaimustuses ja mul tuleb temaga nõustuda. Külm vaheroog teeb maos ruumi. Õnnetusi ei juhtu.

Viies käik – antrekoot kartuli, tillikastme ja röstitud punapeediga.

Kui Deniss Tihhonil on põhiroa laualekandmine täpselt poole peal, märkan, et Olga Aasavi portsjonilt puudub kaste. Aasavil tekib idee panna kelner Deniss proovile.

Kui Deniss selle käigu teenindamise lõpetab ja hetkeks seisma jääb, ootades lahkumiseks sünkroonliikumise algust, kasutab Olga Aasav hetke: «Aga mul on üks küsimus...»
Deniss noogutab armulikult ja võtab Aasavil ülejäänud sõnad suust.

«Te tahate küsida, miks teie roal puudub kaste,» sõnab ta naeratades ja on minuti pärast tagasi kannuga, mille lauda ulatab. Selle kannu ülejäänud sisu jaotab laudkond rõõmuga omavahel, sest tillikaste koos vasikalihaga on imehea.

Kuues käik – rabamurakavaht ingveriküpsistest põhjal. See on jõuluaja levinud magustoit Rootsis.

Malle Blumenau annab vahepeal telereporterile intervjuu. Küsimuse peale, kas see õhtusöök on kui pidu katku ajal, vastab Blumenau, et võib-olla just tänu majanduslangusele on leidnud ettevõtjad endas nii palju energiat ja tahet koos pingutada.

Sünkroonteeninduse kõndimisproovid leidsid aset näiteks pühapäevaõhtuti inimeste vabast ajast.

Sõprade nimel

Lõpp on lähedal.
Enne kohvile minekut esineb Olga Aasav me lauas südamliku kõnega, milles tänab kõiki hea seltskonna eest. Ta ütleb, et kõik siin ilmas on rajatud suhetele. Ükskõik kui palju me tööd rabame ja konkurentidega võitleme, teeme kõike ainult selle nimel, et leida vahepeal aega sõpradega koosolemiseks.