Häirekeskuse kõnede hulk sõltub päevast ja täiskuust

Hädaabinumbril 112 häirekeskusse tehtavate kõnede hulk sõltub nii päevast kui ka kellaajast. Kõige töisemad päevad on reede ja laupäev, kõige rahulikum kolmapäev, märkis Elvas asuva häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse juhataja Anne-Liis Taalmann.

«Seni on päev läinud rahulikult,» ütles mõni päev tagasi valves olnud häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse päästekorraldaja Pille, kes nagu ta kolleegidki ei soovi oma perekonnanime avaldada, et vältida isiklike telefonikõnede saamist veidrikelt või liigselt napsutanud inimestelt.

«Rahulik on siis, kui helistavad haiged inimesed, kellele on tarvis kiirabi saata,» selgitas päästekorraldaja Nele.

Kiire ja rahulik aeg

Päeva lõikes on kiire hommikul kella kaheksast keskpäevani. Kõnede hulk hakkab suurenema õhtupoolikul kella nelja paiku ja nii kestab see südaööni. Uus helistamiste laine algab hommikul kella nelja paiku: siis pannakse baarid kinni ja koduteel võib kõike juhtuda...  
Tartu, Jõgeva, Viljandi, Põlva, Võru ja Valga maakonna inimeste hädaabikõnesid võtab Elvas vastu korraga viis inimest: kolm päästekorraldajat, peapäästekorraldaja ja vahetuse eest vastutav juhtivpäästekorraldaja. Lisaks on pea iga päev keskuses tööl arst, kes otsustab, kui kiiresti on hädavajajale tarvis abi välja saata.

Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuses töötab viis peapäästekorraldajat, teist sama palju juhtivpäästekorraldajaid ning 17 päästekorraldajat.

«Kuu alguses on päeval kergem töötada kui öösel,» märkis päästekorraldaja Nele. «Tundub, et kuu alguses elavad inimesed öösiti,» selgitas ta kolleeg Pille. Siis on palga- ja pensionipäevad ning õhtul alanud pidu võib öösel lõppeda arsti või päästjate appikutsega.

Pentsikud püsikliendid

Peale palga- ja pensionipäevade annavad rohkem tööd ka täiskuuööd, mil helistavad nn püsikliendid. Päästekorraldajad tunnevad neid küll häälest, kuid ühtki kõnet ei tohi eirata, sest ka perutava vaimuga inimene võib olla hätta sattunud. Püsikliendid kurdavad näiteks kummaliste häälte või naabrusest tuleva kiirituse üle.

Enamasti vuristavad nad oma jutu kiiresti ette ja panevad toru ära. Üldiselt tuleb Lõuna-Eestist vähe ekslikke kõnesid. «Lõunaeestlastel on rohkem pikemat meelt kui Põhja-Eesti inimestel,» märkis Anne-Liis Taalmann. «Maainimene meid nalja pärast ei tülita. Mõni helistab lausa viimases hädas ja siis kah veel vabandab. Nii ei tohi teha, sest abi võib hiljaks jääda.»

Lõuna-Eesti päästekorraldajad registreerisid eelmisel aastal 63 055 sündmust, mis vajasid kiirabi või päästjate abi. Kiirabi oli mullu tarvis välja saata 56 804 ja päästjad 6251 korda.

Tähtsad telefonid
• 112, häirekeskus: helistada tõsiste tervisehädade, tulekahjude, avariide ja suurte õnnetuste korral.
• 110, politsei.
• 1220, perearsti nõuandetelefon, kust saab näpunäiteid lihtsamate tervisehädade puhul.
• 1524, päästeala infotelefon: antakse nõu näiteks suitsuanduri kohta või korstnapühkija leidmiseks.
• 1313, keskkonnainfo.
Allikas: häirekeskus