Noored mõistsid üksteise üle kohut

Nende laste teadmised kuritegude kohta ei pärine krimisarjadest, vaid oma elukogemustest. Karistusseadustikku tunnevad need 13-14-aastased noored paremini kui keskmised täiskasvanud.

«Ega ma midagi eriti ei teinudki. Mingi tüüp oli, tuli tõmbas minu vesipiipu ja no siis ma lõin tal silma siniseks noh,» seletab väikest kasvu sassis juustega poisiklutt.

Tumedapäine põlevate silmadega nooruk leiab samuti, et sattus seadusesilma huviorbiiti täiesti ilmaasjata. «Meil läks paralleelklassivennaga kakluseks ja ega tal tegelikult midagi viga ei olnud, nina oli natuke verine,» räägib ta. Poisi klassijuhataja andis aga asjale ametliku käigu, mis viis alaealiste komisjoni.

Pildile nad tulla ei taha ning oma juhtumistest räägivad ainult anonüümselt.

Kaks noormeest laua taga ütlevad kindlal häälel, et nemad polegi üldse midagi valesti teinud, aga põhjust, miks neid alaealiste komisjoni ette saadeti, ka avaldama ei kipu.

Armutu kohus

Lõppeva nädala jooksul on Lõuna politseiprefektuuri preventsioonitalituse töötajad Ly Brikkel ja vanemkomissar Marina Paddar tegelenud Põlvamaal Kõlleste vallas turismitalus noortega, kes on seadusega pahuksisse läinud ning kellele seetõttu on alaealiste komisjon määranud mõjutusvahendiks kahepäevase laagri.

Laagris ei sunnita kedagi oma väärtegudest pihtima, kuid tingimuseks on, et kõik, mida tehakse või räägitakse, on aus.

Koos mängisid lapsed läbi foorumteatri vormis erinevaid kuritegude lahendamisi, joonistasid animafilme alkoholi ja sigarettide kohta ning mängisid läbi kohtuistungi, kus kohtupingis omasugune noor.

Tavaliselt püüavad noored siin omavahel pigem sõbramehelikkust üles näidata ja üksteist hukka ei mõisteta, kohtuistungil olid aga küll kõik ennekõike pühendunud süüdlase selgitamisele ning armu ei antud kellelegi, kirjeldas Ly Brikkel.

Kohtuistungi läbimängimine oli ka lastele huvitav ning üks politseiniku rolli täitnud tüdruk tuli õhtul  laagri juhendajate käest uurima, kas tema väike seaduserikkumine võib saada takistuseks tulevikus politseinikuks õppimisel.

Kodus puudu eeskujust

Laager ei aseta lapsi mitte ainult rollimängudega uude keskkonda. Marina Paddar kirjeldas, kuidas ühises söögilauas on märgata, milline on laste kodu ja perekond.
«Paljud nendest lastest ei söö kunagi oma perega koos ühe laua taga, sest sellist kommetki pole. Ja nii need lapsed käivadki külmkapist ise toitu võtmas või avavad lihtsalt krõpsupaki,» kirjeldas Paddar.

Brikkel lisas, et tähelepanematus ja oskamatus oma lastele kodust toetust ning mõistmist pakkuda on see, millest kõige enam puudu jääb.

Paddari sõnul oli laagrilaste seas probleemsetest kodudest pärit lapsi. Aga on ka neid, kes tulevad hästikindlustatud peredest, kus vanemad lihtsalt ei pööra lastele piisavalt tähelepanu. «See, kui sa annad lapsele peavarju ja süüa, ei ole veel kõik,» sedastas Padar.

Erikooli hirm

Laagri teise päeva hommik toob lastele üllatuse. Loengu kuulamise asemel peavad nad ise selle loengu pidama. Teemaks on karistusseadustik. Loengu ettevalmistamisel kõlavad rühmades omavahelises vestluses sõnad ekspertiis, ülekuulamine, kinnipidamine.

Raskeks läheb sõna paragrahv kirjutamisega – kas f-i või hv-ga? Tuleb abi küsida juhendajalt. «Vabadusekaotus – kas ma võin lihtsalt öelda, et lähed vangi?» küsis heledapäine poiss ettekannet valmistades.

Kui oled 14, siis vastutad oma tegude eest ise, ütleb slaid heledapäise poisi selja taga seinal. «Noh, see ongi kõik,» ütleb poiss slaidi ja teemat ühe lausega kokku võttes. Seda, et 14-aastasena võivad nad politseilt trahvi saada ning peavad selle ka ise maksma, teavad need noored hästi.

Kõige karmimat alaealiste komisjoni mõjutusvahendit – erikooli –, teavad lapsed une pealt. Selles, kas näiteks suitsetamisega vahele jäämise eest erikooli määrata saab, pole lapsed kindlad.

«Suitsetamise eest ikka ei või ju,» arvab blondi tukaga poiss. «No miks ei või, rikud ju seadust ja seadus on kõigi jaoks,» hõikab talle rühmakaaslane üle laua.

Seadusega pahuksis noorte laager

• Esimeses kahepäevases laagris osalevad lapsed, kes on rikkunud alkoholi- ja tubakaseadust, teises varguse toime pannud noored.
• Mõlemas laagris peaksid osalema kümme Tartu maakonna alaealiste komisjoni suunatud noort.
• Laagrid toimuvad Lõuna politseiprefektuuri ja Tartu maavalitsuse ühise projekti «Julge olla sina ise» raames juba kolmandat aastat.
• Alaealiste komisjoni ees käib iga nädal aru andmas 12–14 noort.
• Aastas suunatakse neist sellistesse laagritesse 80.