Sotsiaalteadlased: eliitkool ei anna eeliseid

Tänasel Tartu Ülikooli avatud uste päevadel pidasid ülikooli sotsiaalteadlased diskussiooni, kus pakuti välja Eesti paremaks muutmise ideid. Sadakond seminarile kogunenud gümnasisti kuulsid ideid, kuidas parandada poliitikute ja valijate vahelisi sidemeid või kuidas kaasata noori rohkem kohalikus elus kaasa lööma.

Diskussiooni idee algataja Tartu Ülikooli psühholoogiadoktorant Andero Uusberg rääkis Tartu Postimehele, et üritus sai läbi viidud huumoriga pooleks. Vabas noortepärases vormis ning diskussioonid ei olnud kaugeltki surmtõsised.

Sotsiaalteaduskonna neljast instituudist astus igaühest üles kaks inimest. Vastavalt uurimisvaldkondadele tõstatati esile mitmeid teemasid, millega Eesti elu muuta.

Ühe intrigeerivaima väitega tuli välja sotsioloog Tarmo Strenze, kes väitis, et eliitkoolidel ei ole mõtet. Nimelt näitavad viimaste aastate uurimused Eestis, et niinimetatud eliitkoolide ja tavakoolide õppeedukuse vahe on pea olematu.

Hoopis enam mõjutavad õpiedukust sotsiaalmajanduslikud aspektid. Ehk siis see, kui jõukast perest laps pärit on, mõjutab erinevatel põhjustel ka suuresti tema edasist käekäiku haridussüsteemis. Selles küsimuses on Eesti viimastel aastatel üha enam lääneriikidele lähemale nihkunud.

Eliitkooli eelis seisnevat Strenze sõnul vaid selles, et eliitkool saab õpilasi valida.

Häid ideid oli teistelgi. Näiteks tõid psühholoog Kairi Kreegipuu tõi väja vajaduse psühholoogilise koolituse järele. Psühholoogiat võiks õpetada sellisel tasemel, et inimene saaks elementaarsel tasemel pakkuda lähedastele psühholoogilist tuge.

Paralleele tõid psühholoogid kaitseväeteenistusega. Ehk siis pea iga ühiskonnaliige suudab algelisel tasemel täita ka riigikaitselisi funktsioone.

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadlased on viimastel aastatel tegelenud palju uute meediumite uurimisega. Nad on teinud kindlaks, et noorem generatsioon tunneb end internetikeskkonnas väga mugavalt ning nende häid oskusi võiks rohkem ära kasutada.

Internet pakub lisaks meelelahutusele ka märksa laiemaid võimalusi. Üheks neist oleks noorte kaasamine kohalikku ellu ja otsustamisse. E-demokraatia annaks uusi võimalusi. Moodsa tehnoloogia abil tuleks rakendada tehnikaid, et inimesi paremini sotsialiseerida.

Riigiteaduste instituudi esindajatele tegi muret, et esinduskogu valija ning valitava side on väga nõrk ning sisuliselt abstraktne. Probleem aga leeveneks, kui luua rahvaesindajale kohustus kohtuda konkreetse piirkonna inimestega, kes ta esinduskogusse valisid.

«Praegu võib ju riigikogu liige mistahes inimesega kohtumist nimetada valijaga kohtumiseks. Riigiteadlaste idee oli neid kohtumisi konkreetsemaks muuta,» selgitas üritust läbi viinud Andero Uusberg.

Uusbergi hinnangul oli tänane kohtumine noortele hea võimalus õppida paremini tundma teemasid, mida Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas uuritakse ning kohtuda otse oma ala õppejõududega omalaadses mängulises vormis.