Kuidas nad viivad edasi demokraatiat
6. oktoober 2009, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu volikogus esindamata Rohelised ning opositsioonis istuvad kaks erakonda on programmides selgelt seda meelt, et linnavõim peab linnakodaniku häält rohkem kuulama.
Kolm koalitsioonierakonda, eriti Reformierakond, muretsevad pigem selle pärast, et kodanikud vaevuksid sõna võtma ja initsiatiivikad olema.
Sotsiaaldemokraadid on kategoorilised: «Tahame kujundada Tartust linna, kes hoolib kõigi oma elanike, mitte ainult kitsa äriringkonna huvidest.» IRL sekundeerib: «Aus linnajuhtimine – juhindumine linnaelanike huvidest kildkondlike ja ärihuvide asemel.»
Kuid ka koalitsiooni kuuluv Rahvaliit kuulutab, et võtab südameasjaks seada linnavalitsemises ühishuvid erahuvidest ettepoole, abinõuna on eraldi nimetatud arhitektide nõukoja loomine, samuti laste ja noorte kaasamine linna arengu kavandamisse.
Siduv rahvahääletus
Rohelised lubavad luua kohalike siduvate rahvahääletuste mehhanismi kui ühe otsedemokraatia olulisima väljundi, et volikogu ja linnavalitsuse tegevus ei saaks minna vastuollu linlaste huvidega. «Arvestataval hulgal linlastel peab olema võimalus linnavolikogu ja linnavalitsuse poolt vastu võetud õigusakte vetostada või ise uusi algatusi välja pakkuda.»
Samasugust uuenduslikku siduvat referendumit lubab valijale ka Keskerakond, kes lubab arendada ka teisi «vahetu demokraatia võimalusi» ja küsida enne oluliste otsuste langetamist elanike arvamust.
Sotsid referendumist ei räägi, aga ütlevad, et kodanikuühendustega räägitakse läbi kõik olulisemad küsimused, linnavalitsuse juurde luuakse kodanikuühenduste koda.
Lisaks lubavad sotsid toetust linnaosaseltsidele, «kelle esindajad kaasatakse oma piirkonda puudutavate otsuste langetamisse».
Keskerakond lubab, et suurt avalikku huvi pakkuvad otsused langetatakse pärast läbi arutamist kodanikeühendustega (linnaosade seltsid, eriala- ja huviühingud).
IRL lubab luua ümarlaua, kus kodanikuühendused ja linnavalitsus saaksid regulaarselt infot vahetada ja koostööd teha.
Rohelised lähevad arutamisest kaugemale: lubavad delegeerida ülesandeid ja vastutust kodanikuühendustele seal, kus need võiksid olla linnavalitsusest paremad teenusepakkujad.
Roheliste erakond lubab toetada ka kogukondi siduvaid ühendusi (linnaosade seltse) ja kaasata neid otsustamisse.
Keskerakond lubab toetust mittetulundusorganisatsioonide kaasamisele linnaelu probleemide lahendamisse.
Reformierakond teatab selles teemas, et hindab kolmanda sektori panust linna arengusse ja toetab mittetulundusühingute algatusi, ja lisab, et plaanib luua «Heade mõtete fondi» linlaste omaalgatuslike projektide toetamiseks.
Tehnoloogia, avita!
Reformierakond muretseb programmis veel ka selle pärast, et linlastel oleks rohkem võimalusi rääkida kaasa linnale tähtsate otsuste ettevalmistamisel, ja paneb ette, et selleks võiks kasutada veebifoorumeid ja sotsiaalvõrgustikke.
Sotsid ütlevad, et vaja on võimalust internetis kommenteerida linnavalitsuse ja
-volikogu eelnõusid ning esitada oma ettepanekuid.
Rahvaliit lubab innustada tartlasi kaasa aitama linnaprobleemide lahendamisele nii, et linna heakorratelefonile helistamisel on esimene kõneminut tasuta.