Tartu veerel Raadi mõisa vastas on praegu veel vaikne. Kahe aasta pärast kihab seal aga tõsine jalgpallielu. Ehitus, mille tulemuseks on seitse täismõõtmetes jalgpalliväljakut, läheb lahti kevadel.
Linna veerde tuleb pirakas vutipark
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rajatise nimi on jalgpallipark, aga tahaks, et see oleks natuke multifunktsionaalsem, et siin saaks mängida ameerika jalgpalli, maahokit jne – kõike, mis muru peal mängida kõlbab,» selgitab projekti eestvedaja, endine JK Tammeka tegevjuht Meelis Vool.
Miks klubid kaklevad
Voolu sõnul kaklevad Tartu jalgpalliklubid põhiliselt kahel põhjusel – lapsed ja väljakud. «Tartus võib normaalsed muruväljakud ühe käe sõrmedel üles lugeda – Sepa, Põllu tn ja Tamme staadion ning Tamme staadioni harjutusväljak,» nendib ta, «esimene lähim koht on Ülenurme, siis juba Kambja.»
Nii hakkas Vool koos mõttekaaslastega mõned aastad tagasi jalgpallipargi mõtet teoks tegema. Ei olnud lihtne leida võimalikult suurt ala logistiliselt õiges kohas. Pikkade otsingute tulemusel leiti 11,5-hektarine maatükk linna piiril Tartu vallas Raadi mõisa vastas. Vald võttis jalgpallipargi mõtte kahel käel vastu.
«Arvestasime ka seda, et vallal on Raadile planeeritud jalgpalli sisehall,» kirjeldab Vool, «nii oleks siin üks suur jalgpallipiirkond. Ka Vahi küla elanikel tekib sportimisvõimalus otse ukse ees.»
«Külvasime siia muru, rullisime teerulliga, et näha, kuidas mätastele mõjub, niitsime,» kirjeldab Vool. Eesmärk on saada mitte üliprofessionaalne siirdmuruga jalgpallimeka, vaid koht, kus saab teha treeninguid ja noorteturniire.
Sellest suvest Vool enam Tammeka tegevjuhi tööd ei tee, vaid on pühendunud täielikult jalgpallipargi rajamisele. «Leiba see veel ei anna,» sõnab ta, «eesmärk on, et Tartu piirkond saaks endale väljakud, mida on väga vaja. Kõigil Tartu jalgpalliklubidel.»
Pargi projekt on valmis, hoonestusõigus ja ehitusluba on olemas. Mees on kindel, et kevadel läheb suuremaks ehitamiseks, olenemata sellest, kas toetusetaotlused on selleks ajaks saanud positiivse vastuse või mitte. Kasutama saab parki hakata kevadel 2011.
Pargi rajaja ei välista, et seitsmest väljakust üks võib saada ka kunstmurukatte. «Aga kui halli ehitus käima läheb, siis jäävad siia ikkagi kõik muruväljakud,» ütleb Vool.
Hooneid esialgu jalgpalliparki ehitama ei hakata. «Siia kõrvale on Tartu vallal planeeritud lilleõiekujuline lasteaed, kust ka meie saame ühe kroonlehe endale,» selgitab Vool, «seniks teeme siia teenindus- ja riietuskoha moodsamate ehitussoojakute näol, mida saab omavahel moduleerida.»
Ehitustööd lähevad maksma suurusjärgus 5 miljonit. Vool on pöördunud toetuse saamiseks nii PRIA kui EASi poole. «EASi arvates ei ole jalgpalliturism mingi turism,» annab ta aimu mõningatest tagasilöökidest. «Maailmas on jalgpalliturismis väga suured numbrid taga, aga meie ametnikud ei näe veel seda.»
Jalgpalli piiramisrõngas
«Kõik turniirid, mida klubid korraldavad, on mööda linna laiali. Festivalitunnet ei tule. Aga siin toimub kõik ühes kohas,» ütleb Vool.
Voolu andmetel on jalgpallipark meil uus teema – Eestis teist nii suurt jalgpallirajatist olemas pole.
Sarnaseid aga võib tulla. FC Santose mõtetes on rajada Luunjasse maksimaalselt 10 väljakuga jalgpalliturniiride korraldamise keskus. «Sellest on veel vara rääkida,» sõnab FC Santose juht Meelis Eelmäe. «Kõik, sealhulgas keskuse suurus, sõltub sellest, kuidas me raha saame.»
Jalgpalliväljakud
Tartus on vaid 4 korralikku jalgpalli muruväljakut:
• Tamme staadion
• Tamme staadioni harjutusväljak
• Põllu tn staadion
• Sepa tn staadion