Tartu volikokku kandideerivate Isamaa ja ResPublica Liidu poliitikute arvates tuleks Miina Härma gümnaasium muuta taas piirkonnakooliks ning lõpetada sinna õppimapääsemiseks katsed. Samas erakonnas volikokku pürgiv gümnaasiumi direktor Ene Tannberg aga päris sama meelt ei ole.
IRL valimisplatvormi punktis nr 46 seisab: «Kehtestame kõigile koolidele ühistel alustel teeninduspiirkonnad ja tagame igale lapsele võimaluse õppida elukohajärgses põhikoolis. Kõigisse põhikoolidesse saab astuda ilma katseteta.»
Tartu Postimees esitas IRL Tartu piirkonna juhile Peeter Laursonile küsimuse, kas erakond soovib võimule saades Miina Härma gümnaasiumist taas piirkonnakooli teha.
«Põhihariduse omandamiseks ei peaks laps sõitma teise linna otsa, kui läheduses on koolimaja olemas,» leidis Laurson. Ta lisas, et väga valus oli volikogus kuulata, kuidas järjekordselt tuli arutlusele teema, lubada Härma gümnaasiumisse esimesse klassi sisseastumiskatseid.
«Ehkki teaduslikult on tõestatud, et selles vanuses ei näita erinevad katsed ja testid tegelikult veel midagi,» lisas ta.
Laurson näeks, et Härma koolis käiksid eelkõige Tähtvere piirkonna lapsed. Samas ei välistanud ta, et koolis võiks olla siiski üks eriklass.
IRL-i nimekirjas volikokku kandideeriv Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg leidis aga, et õppeasutuse piirkonnakooliks tagasi muutmine ei annaks mingit efekti. «Sellest võib saada hoopis hea rahateenimisvõimalus ümberkaudsetele elanikele,» leiab Tannberg.
Tannberg tõi näite, et üks Tartu piirkonnakool avastas mullu septembris, et ühte ja samasse korterisse on sisse kirjutatud viiest erinevast perest pärit esimese klassi last. Sama probleemiga on pidevalt hädas ka Tannbergi Tallinna kolleegid. Tema oletusel saabuks taoline fiktiivne ränne siis ka Tähtverre.
Katsete korraldamise võimalus tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, mis jätab teeninduspiirkondade määramise õiguse kohalikule volikogule. Koolijuhi sõnutsi sai Miina Härma gümnaasium kogu Tartut teenindavaks kooliks 1980. aastatel. Kuna kõik soovijad Härma kooli ära ei mahuks, korraldabki kool katseid ja valib välja paremad tulemused saanud lapsed.
Direktor ütles veel, et kooli arengukavas on juba kolm aastat kirjas ka juurdeehitus ning et ruumipuudus on terav. Ruumidest hoopis olulisem on aga direktori arvates kooli sisu ehk küsimus, miks on kool omamoodi eristaatuses.
Koos rahvusvahelistumisega vajab Tartu järjest enam avatust ka hariduses ning Härma koolis on palju tööd selle nimel tehtud. Näiteks alustas sel sügisel Härmas koos eesti soost õppuritega koolipingi nühkimist 15 välismaalast. Tannbergi sõnul on vajadus rahvusvahelise õppe järele järjest kasvanud. Seda on rõhutanud ka Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ning mitmed ettevõtjad.
Tehtut ei tohiks koolijuhul lammutada. Pigem vajaks Tartu rohkemgi taolisi pisut erilisi koole, arvab Tannberg.