Hea elu on meiega halba nalja visanud: me aina ostame, kasutame seda natuke ja heidamegi koju soetatud kraami üle parda. Et saaks jälle midagi uut osta… Stopp! Elu ei pea olema nii tarbijalik, toonitab Tartu Keskkonnahariduse Keskuse spetsialist Mirjam Pikla.
Vähe sellest – keskkonnahariduse keskus on sõnadelt tegudele läinud ja korraldab nüüd säästva eluviisi koolitusi.
Sel nädalal tutvustati valdavalt noores eas huvilistele ökomärke ja ökopoode ning õpetati reklaamide läbinägemist, keskkonnale olulist prügi sorteerimist, vanadele ja näiliselt ka kasututele asjadele, näiteks kempsupaberi rullidele, uue elu andmist ja säästunippe.
Täna avaldame lehes mõned säästunipid, mida jagas koolitusel Mirjam Pikla. «Need nipid pole midagi uut päikese all, kuid neid tasub ikka ja jälle meelde tuletada, sest oleme aastaid tagasi iseenesestmõistetavad olnud asjad lihtsalt unustanud,» märkis ta.
Säästunipid on Mirjam Pikla tasapisi kogunud internetist ja kirjandusest. Järgmine säästliku eluviisi koolitus on Tartu Keskkonnahariduse Keskuses oktoobri lõpus. Selle aasta lõpus on samas säästliku eluviisi kursus edasijõudnutele.
Hoidke praeahi, pliidi keeduplaadid ja keedunõud puhtad – see säästab energiat ja mõistagi on puhast pliiti kena vaadata. Toiduvalmistamisel pange potile kaas peale, sest nii kulub vaaritamiseks vähem elektrit.
• • •
Kodutehnika pultides, raadiotes ja teistes elektroonikaseadmetes on õigem kasutada laetavaid akusid, mitte ühekordse elueaga patareisid.
• • •
Ärge hoidke kodutehnikat vooluvõrgus, kui te seda parajasti ei kasuta. Näiteks kohvimasina võib kohe pärast kasutamist välja lülitada. Kohvi hoiab soojana termos, mis meie kodudes enamasti unustatuna köögikapi taganurgas tolmu kogub.
Elektrikeedukannuga vett keetes kulub elektrienergiat umbes 60 protsenti vähem kui elektripliidil kastrulis vett keetes.
• • •
Kasutage ühte kilekotti korduvalt. Veel parem: minge üle vastupidavamatele ja pestavatele riidest kottidele.
• • •
Paljudel eestlastel on oma maalapp või sugulane, sõber, tuttav, kellel on kasutamata maad. Miks siis mitte ise endale juurikaid ja aedvilju kasvatada! Nii saate odavalt puhta toidu.
• • •
Väidetavalt on kõige lihtsam viis planeedi Maa päästmiseks juua vähem kohvi, sest kohv on nafta järel teine kõige enam tarnitud kaup. Kohviistanduse rajamiseks tuleb tihti metsa maha võtta ja kohvi toimetamiseks joojani tehakse suuri kulutusi. Kohv ei ole inimesele eluks esmavajalik, me joome seda pigem harjumuse ja mugavuse pärast.
• • •
Hajameelsus ja mõtlematus maksvad: näiteks mobiiltelefonide laadimiseks kasutatavast energiast kulub enamasti vaid viis protsenti telefoni täitmiseks ning 95 protsenti on raisatud energia, sest inimesed unustavad telefoni tarbetult kauaks vooluvõrku.
Kõige odavam ja maitsvam on süüa kodus omavalmistatud roogi. Üks söögikord pealinna kohvikus võib maksta mitme päeva toiduraha.
• • •
Muutke arvuti ja printeri õhtune väljalülitamine kohustuslikuks. Nii säästate iga päev elektritarbimiselt kuni 20 protsenti.
• • •
Poes on mõtet käia pigem harva ja osta sealt suurema summa eest, sest siis jäävad tegemata paljud hetkeemotsioonidel põhinevad ostud.
• • •
Popid ja noortepärased inimesed võivad katki läinud CD-d ja DVD-d kleepida seinale. Tulemus on efektne ja pisut peegeldav.
Soomes läbi viidud uuringute järgi kuumeneb vesi keraamilisel elektripliidil 1–3 minutit kiiremini kui malmplaadiga elektripliidil. Ka võtab keraamiline pliit sõltuvalt seadmest keskmiselt 10–15 protsenti vähem energiat.
• • •
Osa vajalikke asju on mõistlik soetada uuskasutuskeskustest ja second-hand-poodidest. Kasutatud rõivaid ja mööblit ostes säästate raha ja globaalselt vaadatuna vähendate ka nõudlust uute toodete tootmise järele. Meil on raiskav ühiskond ja on hea, kui suudame jääke endale kasulikuks muuta.
Vaadake oma pungis kapis ringi. Kui leiate sealt rõivaid ja aksessuaare, mida te pole enam mitu aastat kandnud, siis annetage need heategevusele.
• • •
Kolmandiku meie prügist moodustab paber. Kontoris ja ka kodus saab vanapaberi hulka vähendada, kui kasutate märkmete tegemiseks kord juba printerist tulnud, kuid teise tühja poolega pabereid. Paberikasutust aitab vähendada ka see, kui prindite teksti välja väiksemas kirjas, sest siis mahub seda paberile rohkem.
• • •
Ärge pakkige laste kinke! Väike kingisaaja on niigi õhinas, milleks talle paki lahtiharutamise vaeva tekitada. Ja pakend, mille eest olete maksnud, läheb nagunii prügi hulka.
• • •
Mõelge, kas teil ikka on tarvis kodus meetrite kaupa paberkäterätikuid kasutada! Teil on ju riiul täis nägusaid sadu kordi oma ülesannet väga hästi täitvaid riidest köögirätikuid ning pesumasin.
Vanadest T-särkidest võite paari kõvema tõmbega teha tolmulapid. (Nõukaajal me isegi ei mõelnud sellele, et poes võiks ka tolmulappe müügil olla.) Ettevõtlikumad naised õmblevad vanadest T-särkidest ka kandekotte: särgi ülemine osa varrukate alt tuleb maha lõigata, koti üks ots kokku vuristada ja sangad külge seada.
• • •
Ligi 40 protsenti keskmise pere puhta vee kulust tekitab kempsu loputuskast. Kahesüsteemse loputuskasti puhul saab alati valida, kas kulutate vett rohkem või vähem.