Tartu palkas rattateede spetsialisti

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak tõdes, et seni on rattaliikluse arendamisega pidanud tegelema liikluskorraldusteenistuse üks ametnik muude tööde kõrvalt. Nüüd avanes projektiraha toel võimalus palgata ametimees, kes rattaliikluse kitsaskohtadega saab toimetada põhitööna. Esialgu küll kolmel päeval nädalas, sest täiskoha loomiseks raha praegu ei piisa.

Juba homsest asub 7000-kroonise kuupalgaga sellel kohal tööle Toomas Põld, seni firmas K&H töötanud projekteerija, kellel on rattaaktivisti Rein Lepiku toetus ning kes valiti välja kümmekonna kandidaadi hulgast.

«Ma ei ütleks, et rattateede osas üldse ei oleks seni midagi tehtud, aga tehtud on vähem kui võiks,» tunnistas Haak.

Uue inimese ülesanne on ette võtta rattateede kaart, analüüsida rattaliikluse põhisuundi ja hakata nõu pidama teiste teenistuste spetsialistidega, et probleemsed kohad korda teha. Kus vaja, alla lasta äärekive, lisada liiklusmärke või teid joonida.

Töö ei ole kaugeltki odav, Haagi sõnul läheb ainuüksi Riia tänava suuna soovitud korda saamine maksma 440 000 krooni. Samas ei ole Turu sillast raekoja platsi poole korralikku rattateed. Mitmed rattateed on just ehitamisel või ehitamisele minemas.

Vastne linnaametnik Põld nimetas suurima probleemina, mida ta tahaks lahendada, arvukad paigad linnas, kus rattateed on jupiti valmis tehtud, aga ühendamata. Neid juppe saab tema sõnul ühendada ka seal, kus spetsiaalse kergliiklustee ehitamiseks ruumi ei ole.

Teiseks on tema sõnul tarvis läbi kaaluda, kus oleks vaja rajada eraldi kergliiklusteed ja kus rattur võiks sõitma jääda sõidutee serva, sest kõikjal polegi kergliiklustee otstarbekas.

Põllu sõnul hakkab ta tööle selle nimel, et Tartus, kus on palju tudengeid, oleks ratas soodsa liiklusvahendina senisest tublisti populaarsem ja sõitmine mugavam. Tulemus võiks välja näha nagu Uppsalas ja teistes suurtes rattalinnades.

Põld annab ka ise eeskuju: kui ilm vähegi lubab, käib ta tööl rattaga ja teeb ka sporti.

Rein Haagi toetus on uuel ametnikul asjade muutmiseks olemas. «Kui ratas on, siis peab olema turvaline ja hea sõita. Ratta seljast maha tulemine ja ratta käekõrval lükkamine peaks olema viidud minimaalseks. Autojuhil on kergem piduripedaali vajutada kui ratturil uuesti hoogu sisse saada,» ütles Haak.