«Ega sa puu otsas ei ole?» küsib Luua Metsanduskooli õpetaja Aino Mölder alati, kui helistab mõnele oma õpilastest, kes läbisid reedel arboristi kutseeksami Karlova pargis paarikümne meetri kõrgusel.
Puu otsas saeti kutsetunnistusi
7. september 2009, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpilane Heiki Hanso punaselt kaitsekiivrilt sorises vihmavesi, kui ta tõestas, et suudab alpinistivarustusega mööda ligaseks tõmbunud vahtrapuud kõrgele võrasse tõusta, käivitada poolrippasendis mootorsae ning ettenäidatud oksa puhta lõikega maha kukutada.
«Ma arvan, et hästi läks,» pakkus Hanso, kui ta saapad jälle maad puutusid. «Ei, närvi sees ei olnud. Eile teooriaeksamil küll natuke oli. Tunne ütleb, et vist sain ikkagi läbi, kuigi puuseentega oli veidi raskusi. Ja paari ilupõõsa nimed jäid kirjutamata.»
Inglise diplomist ei piisa
Hanso arvas, et puu otsa ronis ta möödunud reedel juba kes-teab-mitmetuhandendat korda. Koos koolivend Tanel Viljastega vastutab ta igapäevaselt Tallinna Kadrioru pargi puude tervise ja jalutajate ohutuse eest. Enne Luua metsakooli teenis ta arboristi kutsetunnistuse välja Inglismaal.
«Eesti oludega kohanemiseks on siin üle õppimine kindlasti vajalik,» arvas Hanso. «Erinevad on ju puuliigid, nende kasvutingimused, haavade paranemise kiirus. Eestis on see töö kindlasti ohtlikum, sest tööd tuleb teha ka talvel lume, jää ja 15-kraadise külmaga.»
Oma 17 õpilase eksamiponnistustele Karlova pargis kaasa elanud Aino Mölder, kes õpetab Luual puukirurgia bioloogilisi aluseid, puittaimede agrotehnikat ja veel mitmeid
aineid, peab arboristide koolitamist väga tähtsaks.
Ta märgib, et võib olla väga hea saemees või väga hea dendroloog ehk puu- ja põõsateadlane, aga arborist peab endas ühendama mõlemad. Lisaks olema hea klienditeenindaja. Ja loomulikult ei tohi karta kõrgust.
Meeste sekka naisigi
Reedese eksami tehnilise varustuse – nii tõstuki, saed, ronimisköied kui muu – taganud Valdek Tagel 2006. aasta Luua arboristide esimesest lennust meenutas üht meest, kes just kõrgusekartuse tõttu kutseeksamist loobus.
«Kui ikka mees klammerdub kõvasti tõstukikorvi külge ja vajub iga tõusumeetriga põlvist lühemaks, on asi selge,» kirjeldas Tagel. «Aga üldiselt neile kursustele tulijad juba teavad, kas nad taluvad mitmekümne meetri kõrgusel turnimist või mitte.»
Arborist võib saada puu otsa mitmel moel, üks viis on aga kasutada spetsiaalset kada, millega ronimisköie ots üle oksa rippu tulistatakse. Reedesel kursusel püüdles arboristipaberi poole ka neli naist.
«Kui aus olla, siis minu arvates see päris naistetöö pole, aga seda suurem kiitus neile, kes julgevad ja suudavad seda teha,» lausus Aino Mölder.
Kes on arborist?
• Arborist (arbor – puu lad.k) on puuhooldusspetsialist, kes tunneb puude ja põõsaste liike, ehitust, talitlust ja kasvukohanõudeid.
• Arborist peab tundma puittaimede kahjustusi, oskama hinnata nende tervislikku seisundit ja hooldusvajadust.
• Arborist peab oskama kasutada mootorsaagi ja võsalõikurit ning suutma töötada saega nii maapinnal, korvtõstukis kui alpinistivarustusega ka puu võras. Ta peab suutma puu turvaliselt maha võtta piiratud tsoonis majade vahel või elektriliinide kohal.
Allikad: Vikipeedia, Luua Metsanduskool