Kaarel Irdi 100. sünniaastapäeval täna Vanemuises avatud näituse «Vana Müristaja» koostanud Mari Ird mäletab hästi oma isa, Vanaks Hirmsaks hüütud teatrijuhi heledat naeru. «See on mul siiamaani kõrvus,» ütles ta.
Vanemuise Vana Hirmus elas mitme mehe elu
27. august 2009, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ta oli kodus küll vähe, sest ta ju elas teatris,» meenutas Mari Ird. «Näitusest tuleb välja, et ta elas teatris juba peale sõda, kui ta hakkas Vanemuist taastama. Ma nägin teda vähe, aga rõõmsameelsena. Ta oli optimistlik inimene ja seepärast saigi ta nii palju ära teha.»
Näituse Vanemuise suure maja fuajees avas draamajuht Sven Karja.
«Teater on alati armastanud müüte, legende ja uskumusi, teater väga sageli toitub müütidest ja on nendest alguse saanud,» rääkis ta. «Kui Kaarel Irdi nimi on tulnud jutuks mõnes vestluses, siis mitte kunagi ei libise tema nimi mööda ükskõikselt, mis tähendab ju ilmselgelt seda, et müüt temast on täiesti elus.»
Kaheksa mehe elu
Näitust tuleb lugeda teatri suure maja fuajees vasakult paremale nagu raamatut. Just nimelt pildiraamatuna - fotode all on rohkesti juttu - ongi väljapanek üles ehitatud. «Kohutavalt raske on näitust teha, kui inimene on elanud kaheksa mehe elu,» ütles Mari Ird.
Omaette väljapanek peitub Kaarel Irdi pronkskuju taguses ruumis, mis on osa kunagisest teatrijuhi kabinetist. Seda saavad esietendustel käijad vaadata aasta lõpuni. Kogu väljapanekut «Vana Müristaja» võib käia vaatamas niisama kaua.
Vanemuise eesotsas aastail 1940-1985 (paari mõneaastase vahega) olnud Kaarel Irdi meenutasid sõnas ja mõttes täna Raadi kalmistul, Vanemuises ja teatrikohvikus Shakespeare mitmed neist, kes teda isiklikult tundsid.
Teiste hulgas vaatas näitust Vaino Väljas, kes kohtus Kaarel Irdiga esimest korda ühel perekondlikul koosviibimisel 1950. aastate algul. Väljas oli toona Tartusse õppima tulnud tudeng, Ird aga oli parajasti sattunud põlu alla ning pidi juhendama Tartus näiteringi.
Ilmus raamat
Pärast näituse avamist järgnes Shakespeare´i kohvikus Jaak Villeri koostatud ja Eesti Teatriliidu üllitatud raamatu «Kandiline Kaarel Ird. Dokumente ja kommentaare» esitlus. Autori sõnul avaldub raamatus Irdi enese kujutlus oma kohast Eesti kultuuriloos tema muutlikus ja närvilises ajas.
Esimeste eksemplaride saajate hulgas olid legendaarse teatrimehe tütred Mari Ird ja Kais Adlas.
Vanemuise suure maja fuajees avatud näituse on koostanud Kaarel Irdi tütar Mari Ird.
Kaarel Ird juhtis helluse ja hirmuga
Raamatu «Kandiline Kaarel Ird» koostanud Jaak Viller töötas teatris aastaid Vana Hirmsa alluvana. Kuidas oli legendaarne lavastaja ja teatrijuht kui ülemus? «Ta võis olla väga hell ja hoolitsev, aga ka väga hirmus,» ütles Viller.
Kuid väga mitme kandiga legendaarse teatrijuhi loomusesse mahtus teisigi vastuolulisi jooni. Autor juhtis tähelepanu teose lõpupeatükile «Ird – isiksus». Muu hulgas on seal kirjas, et Ird oli kasimatu laamendaja ja peen härrasmees, eestimeelse kultuuri eestvõitleja ja purupunane kommunist.
Tartu ülikooli vene filoloogina lõpetanud Viller on praegu haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja. Aastail 1972-1973 oli ta Vanemuise kirjandusalajuhataja, 1973–1980 korraldajadirektor ja 1994–2003 teatrijuht.
Raamatu esitlemisel Shakespeare´i kohvikus rääkis ta, et ainet teose kokkupanekuks andsid talle intervjuud, arhiivid ja raamatukogud. «Ma olen püüdnud mitte midagi varjata,» ütles ta.
Raamatu lugejatele andis ta soovituse alustada lugemist sisukorrast või isikunimede registrist.
Lugeja peaks peaaegu tuhandeleheküljelisse pildirohkesse teosesse minekuks otsima endale kõige huvipakkuvama peatüki või ligitõmbavamad nimed.