Seni veel nimetut uut Tartu silda saab proovida homme õhtul

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu uus sild.
Tartu uus sild. Foto: SCANPIX

Kuigi ehitusaeg venis plaanitust seitse kuud pikemaks, selgub Tartu uue autosilla nimi ometi alles tund enne homset avamist, mil volinikel on valida Vabadussilla, Vabaduse silla, Soolikasilla ning veel paarikümne kandidaadi vahel.



Vabadussilla nime kandis ses kohas olnud sild sõjaeelsel ajal ja selline nimekuju on ka volikogus arutusel olles saanud suurima toetuse. Aga milline ka poleks lõplik otsus, on 2007. aasta kevadsuvel alanud sillaehitus lõppenud.

Homme kell neli pärastlõunal algab avamine ja kell 7 õhtul pääseb sillale autoliiklus.
Sild oli sama hästi kui valmis juba eelmise nädala lõpuks, mil ehitaja sättis veel viimaseid pisiasju. Esmaspäeval käis sillal vastuvõtukomisjon ja eile andis linnavalitsus sillale kasutusloa.

Kallis kui Porsche


Sillaehitusfirma Tilts Eesti filiaali direktor Vladislav Kulkov ütles, et tulemus teeb rõõmu, ehitusmeestele aga ei tähenda see kaugeltki pikka rannapuhkust, sest firmal on mitu sillaehitust mujal Eestis käsil. Kergendus on ka, sest Tartu sild polnud lahenduselt kergete killast ja probleeme kerkis sageli, mistõttu algsed ehitusgraafikud muutusid makulatuuriks.

Jutt pole üksi sellest, et ehitusplatsilt tuli päevavalgele vähemalt kuus miini ja lisaks paar mürsku. Palju pahandust tegid ehitajale maa sees peidus olnud eelmiste sildade jäänused, mis segasid uute betoonvaiade rajamist. Lisaks liigvesi ja ootamatu torustike ümbertõstmine.

«Väga kitsas oli,» nimetab Kulkov ühe takistuse. «Seetõttu ei olnud korraga võimalik mitut töö teha.»

Oma sõna ütles hilinemiste kohta ka ehitusel järelevalvet teinud Rein-Matti Laarmaa: «Põhjusi võib siin olla mitmeid. Arvata võib, et ehitaja ei osanud tööde raskust arvestada ja seega etteantud ajagraafikus püsida.»

Ta rääkis, et Skanska puurmasinad olid ehitusplatsil ametis juulist 2007 veebruarini 2008. Vahepeal isegi kolm masinat. Tuli ette nii masinate purunemisi ja mõni betoneeritud vai tuli välja puurida, kui ei õnnestunud kätte saada pinnasesse süvistatud toru (gessooni), mille sees toimus puurimine ja betoneerimine.

Töö mahukusest annab ehk aimu, et kummagi kaarekanna all on 20 vaia läbimõõduga 1,5 meetrit ja pikkusega umbes 25 m.Kummagi kaldasamba all on 6 vaia läbimõõduga 1,2m, lisaks on vaskakaldal 60 cm jämedusi vaiu kaldakindlustuse, treppide ja kaldasamba tiibade all 105, paremkaldal koguni 115. Kokku on paigaldatud 272 erineva läbimõõduga vaia.

Ning selle tööga maeti sõna otseses mõttes maasse 31 miljonit krooni. Peale selle läks miljoneid maksma ajutine metallsild, mis tuli ehitada sillaplaadi valamise ja kaare monteerimise tarbeks. Abiehitisteks läks vaja 580 tonni torusid ja metalltalasid.
«Porsche on kallim kui mersu,» võrdles Kulkov.

Kalli silla ehituse venimine viis aga selleni, et linnaametnikud tõsimeeli arutasid Tiltsiga lepingu ülesütlemise üle. Laarmaa ütleb, et kui täht-tähelt võtta, oli suurimaks raskuseks kaare viienda, 45 tonni kaaluva sektsiooni upitamine kahe kraanaga üles kaare harjale, kuid enim kõhedust tekitas, kuidas ja mis ajaks oleks ehitus lõpule viidud, kui leping tõepoolest oleks üles öeldud.

Kõnelused lõppesid Tiltsile makstava summa vähendamisega ja silla lõpphinnaks jäi 161 045 951 krooni, mõni miljon kulus veel ka projektile, arhitektuurivõistlusele ja muudele ehitust ettevalmistavatele töödele.

Mitmed linlased on imestust väljendanud sillavantide musta plastkatte üle ja mõni avaldanud lootust, et need inetud vandid üldse ära võetakse. Just need vandid põhjustasid ka nimeettepaneku Soolikasild. Kuid vante ära võtta ei saa, sest siis kukuks sild kokku: vantidele langeb umbes pool sillaplaadi raskusest, teine pool jääb kaldasammastele.

Mõni mure ka


Kulkov ütles, et saanuks küll tellida ka muud värvi vandikatted kui kõige lihtsam must, kuid selleks pidanuks tellimuse tegema vähemalt kaheksa kuud enne vantide paigaldamist, neid vante toodetakse ainult Hiinas ja Euroopa ladudest mingit muud tooni võtta polnud. See eritellimus jäi aga tegemata.

Kerge murega ootab silla avamist aga Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Tõnu Lukmann, kes manitses uues liikluskeskkonnas olema väga tähelepanelik ja jälgima hoolega liiklusmärke.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et Emajõe tänavalt sillale pööre ei ole lubatud, sillalt Emajõe tänavale ei ole pööre lubatud päevasel ajal. Sillalt Ujula tänavale pääseb Narva maantee ringi kaudu, Ujula tänavalt ringile sõitmiseks tuleb teed anda nii sillale suunduvaile autodele, sillalt tulevaile sõidukeile ja lõpuks ka ringil liikuvaile autodele.

Vabaduse puiesteel kehtestatakse enne silda kiirusepiirang 40 kilomeetrit tunnis, seal viivad sillale kaks sõidurada, kuid Emajõe tänavale ainult teine sõidurada.

Silla avamine 30. juulil
• Kell 15 koguneb raekojas volikogu, et istungi ainsa päevakorrapunktina ära otsustada uue silla nimi. Samal ajal suletakse uue silla juures avapeo jaoks tavaliiklus, Laia tänava kaudu pääsevad kesklinna ainult ühissõidukid ja niisamuti ei saa Vabaduse puiesteelt sõita Emajõe tänavale.
• Kell 15. 30 hakkavad silla juures meeleolu looma puhkpilliorkestrid.
• Kell 16 algab silla avamise tseremoonia: esinevad puhkpilliorkestrid Popsid ja Tartu, naiskoor Emajõe Laulikud, meeskoor Akadeemiline Emajõgi. On vanade autode paraad ja lõpetuseks pakutakse kõigile kalasuppi.
• Kell 19 lubatakse uuele sillale autoliiklus.

Eelmised sillad ses paigas
• Esimesed kirjalikud andmed Vene värava juures paiknevast sillast pärinevad aastast 1554.
• 1772. aasta Tartu plaanidel on näidatud sellele kohale projekteeritud kivist sild, mis jäi ehitamata.
• 1810 rajati  puusild, 1826 juba uus puusild, mis põles maha 1923.
• 1926 avati liikluseks betoonist Vabadussild; selle õhkisid venelased 1941. aastal ja vahepeal taastatud silla taanduvad sakslased 1944. aastal.
• 1993. aastal valmis rauast jalakäijatesild.

Uus sild
• Silla pikkus on 90 m, laius 18,75 m, sellest sõidutee osa koos rattaradadega 13,35 ja kõnniteed koos käsipuuga 2,7 m.
• Silla ehitusel kulus 6500 m³ betooni ja 600 t armatuurrauda.
• Sillakaare telje kandadevaheline pikkus on 56,4 m, kaare telje kõrgus kanna toetuspunktist on 23,23 m³.
• Kaare laius on 1,3 m, kaare paksus külje pealt on tipus 1,8 m,
kannas 2,6 m. Kaar on kokku keevitatud lehtterasest paksusega
30–60 mm. Kaare osad valmistati Voronežis, viie osa kaal on erinev: 45-46 t.
• Kaare keevisõmblused on läbinud ultrahelikontrolli.
• Kaare tipu ja vundamendivaiade alumiste otste vahe on 50,7 m.
• Kummagi kaarekanna all on 20 vaia läbimõõduga 1,5 meetrit pikkusega umbes 25 meetrit. Silla tarbeks on puuritud 272 erineva mõõduga vaia.
• Silla nelja vandi pikkus 23–30 meetrit. Vandi hülsiks kasutati plasttoru.
• Igas vandis on 73 Monostrend Freyssinet' trossi, kokku ligikaudu 8 km.
• Igas trossis on 7 traati läbimõõduga 5 mm. Ühe vandi kaal on 3 tonni ringis.
• Vandid monteeris Austria firma Vorspann-Tehnik.
• Silla vähendatud hind on 161 045 951 krooni.
• Liiklusuuringud telliti ja arhitektuurikonkurss oli 2005 aastal, projekteeriti 2006 aastal ja leping ehitajaga tehti veebruaris 2007.
• Jalakäijate sild demonteeriti mai lõpuks 2007, kaarekanna vaiade puurimine algas sama aasta juulis.
• Abiehitusel kasutati terastorusid ja -talasid 580 tonni, puitu üle
180 tihumeetri ning 2000 m² veekindlat vineeri.
• Kõik tööd on igapäevaselt fikseeritud päevikute ja aktidega, kolm CD-d on täis kõikvõimalikke fotosid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles