Lapsepõlve võrriklubist sai Eesti suurim motosündmus

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgevatreffil osalenud saavad mälestuseks messingplaadi aastaarvuga, mil nad on kokkutulekul osalenud. Ühe plaadi trükkimisel tekkis aga tõrge ning masin kirjutas plaadile aastaarvu «2009» asemel «2099». Igor Ellisson kinnitas aga plaadi uhkelt omale rinda ning sõnas poegadele Eigole ja Argole, et vähemalt selle aastanumbrini peavad nende järeltulijad Jõgevatreffi korraldama.
Jõgevatreffil osalenud saavad mälestuseks messingplaadi aastaarvuga, mil nad on kokkutulekul osalenud. Ühe plaadi trükkimisel tekkis aga tõrge ning masin kirjutas plaadile aastaarvu «2009» asemel «2099». Igor Ellisson kinnitas aga plaadi uhkelt omale rinda ning sõnas poegadele Eigole ja Argole, et vähemalt selle aastanumbrini peavad nende järeltulijad Jõgevatreffi korraldama. Foto: Veikko Raasuke

Kümmekond tehnikahuvilist poissi, kes käisid aastat kakskümmend tagasi üheskoos Sadala kolhoosi garaažis võrre ja mopeede putitamas, elavad nüüd Eesti eri paigus ning teevad oma igapäevast tööd.

Ent kui hüüab pasun, hüppavad nad kõik oma tänaste kaherattaliste selga ning sõidavad tagasi kodukülla.


Pasunaks on mees, keda tunnevad pea kõik Eesti mootorratturid. See on legendaarne motomatkaja Igor Ellisson. Ja need kümmekond noort meest moodustavad tuumiku, kelle kanda on iga-aastane Jõgevamaa tähtsündmus - Eesti suurim mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff.

Eeloleval nädalavahetusel peetav Jõgevatreff saab tänavu juba 18-aastaseks ning nagu eale kohane, kasvab aasta-aastalt ka tema elujõud.

Kui 1992. aastal tulid Peipsi ääres Rannal peetud esimesele kokkutulekule 120 mootorratturit, siis mullu oli Kuremaale tulijaid juba 2151. «Ja ei ole karta, et neid sel aastal vähem tuleb kui mullu,» muheleb end Jõgevatreffi halliks kardinaliks kutsuv Ellisson, sest kokkutulek on pea igal aastal püstitanud uue osalejate rekordi.

Viimastel aastatel leiabki üritus aset Kuremaa pargis.

Elanikud ei nurise

Küllap leidub kõikjal ka neid, kellele musta nahka riietuvad ning sõiduriistadest valju põrinat esile kutsuvad inimesed ei meeldi, ent Jõgevamaa rahvas suhtub motoristidesse iseäranis soojalt.

Põhjus pole ilmselt ainult selles, et motomatkajad jätavad maakonna majutus- ja toitlustusasutustesse maha sadu tuhandeid kroone või et sadakond inimest saab ürituse korraldamise juures tööd. Mootorratturid annavad piirkonnale ja elanikele tegelikult tagasi rohkem kui nad neilt võtavad.

Silmaga nähtamatu positiivse kõrval võiks nimetada ka näiteks heategevust. Motomehed korraldasid hiljuti Siimusti lastekodu elanikele lustimispäeva ning viisid lapsed ekskursioonile.

Väikese skepsisega suhtuvad üha paisuvasse motosündmusesse kohalikud omavalitsused, ent kõik vajalikud load ja kooskõlastused on seni siiski antud.

«Koostöö toimib vastastikkuse lugupidamise õhkkonnas, teisiti ei saakski,» märgib Ellisson ja jätkab, et küllap on kokkutulek saanud 18-aastaseks paljuski ka aastatepikkuse selgitustöö tulemusena. «Me oleme tõestanud, et me pole agressiivsed ja pahatahtlikud. Ja Kuremaa pargialuse koristame pärast ürituse lõppemist ära nii, et sinna ei jää vedelema mitte ainsamatki paberitükki.»

Seesama koostöö ja lugupidamine võimaldavad ka näiteks 1. augustil sulgeda terve Jõgeva kesklinna autoliikluseks. Sel päeval korraldatakse rahvale traditsiooniline tsiklite paraad, millest võtavad osa kõik kokkutulekule sõitnud kahe- ja kolmerattalised.

Paraadi korraldatakse publikule ning seda oskavad kohalikud elanikud hinnata. Motorongkäiku koguneb jälgima alati tuhandeid pealtvaatajaid. Publik on olnud isegi arvukam kui tänavu 23. juunil Jõgeval peetud kaitseliidu võidupüha paraadi ajal.

Nagu üks pere

Mootorratturid hoiavad kogu maailmas ühte. Kui üks tsiklist märkab tee ääres teist, peatub ta ning küsib, kas kõik on korras, kas saab aidata. Kuid mootorratturiks kasvamine võtab aega, lausub ettevõtja ning staažikas motomees Veikko Raasuke, kes lööb samuti kokkutuleku korraldamises kaasa.

Veikko lisab omalt poolt, et näiteks Tallinnas näeb tihtipeale sõidukite vahel sõelumas ka havai-särkides ja plätudes mehepoegi võimsa motomasina kukil. «Need ei ole veel motoristid. Aga nad võivad selleks saada, kui nad on pärast avarii tegemist kuue kuu pärast uuesti haiglast välja saanud ja omad järeldused teinud.»

Ajapikku õpivad algajad teistega arvestama. Peagi avastavad üksinda sõitnud teelised, et mitmekesi koos on huvitavam. Edasi tulevad juba kokkusaamised ja ka kokkutulekud.

Ning Jõgevatreff on üks neist. Kokkusaamised muudavad mootorratturid ühtseks pereks. «Sa võid näha inimest vaid korra aastas Jõgevatreffi ajal, kuid sa võid öelda, et see on sinu väga hea sõber,» tõdes Raasuke. «See on ülev tunne.»

Just selle tunde kogemiseks ajab juba viis aastat raske haigusega kimpus olnud Ellissongi end ikka 140-hobujõulise külgkorviga Kawasaki selga. Pojad Argo ja Eigo ehitasid tsikli leistangile käega käiguvahetuse, kuna isa jalad ei kuula enam sõna. Külgkorvi istuvad aga tema tütar ja kaheaastane tütrepoeg, sest motopalavikuga tuleb nakatada juba varases nooruses.


Kas teate?
* Jõgevatreffi on korraldatud kokku 17 korda. Sellest 11 korda on üritust peetud Kuremaal, kaks korda Kukulinnas. Tartus, Kurgjärvel, Karujärvel ja Rannal on koos oldud ühe korra. Tänavu vältab treff 30. juulist kuni 2. augustini. Lisainfot saab internetist aadressil www.jogevamc.ee .
* Mootorratturitest pea pooled tulevad piiri tagant. Enamasti Soomest, Rootsist, Venemaalt jm. Kaugematest riikidest on tuldud ka näiteks Jaapanist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles