Ehk siis maakeeli Euroopa ainepunktisüsteem, mille kohaselt ühe punkti väljateenimiseks peab üliõpilane senise 40 tunni töö asemel kulutama vaid 26 töötundi. Tudengi jaoks õppetöö maht aga ei muutu, kuna senise 40 ainepunkti kogumise asemel õppeaasta jooksul kujuneb nüüd normiks 60.
Olgugi, et uuele punktiarvestusele üleminekust on ülikoole pikalt ette teavitatud, näevad õppeasutused tänaseni vaeva õppekavade ümberkorraldamisega. Nii on näiteks Eesti Maaülikoolis vastu võetud otsus, et seniseid ainepunkte ei korrutata tuimalt läbi 1,5-ga, vaid EAP-d saavad olema täisarvulised.
«Näiteks ained, mis enne andsid 1 AP, on nüüd kas 1 või 2 EAP,» selgitas maaülikooli õppeinfosüsteemi peaspetsialist Lilian Ariva.
Muudatus tulemuste arvestamises ei puuduta mitte üksnes uusi sisseastujaid, vaid ka juba õppivaid üliõpilasi. Ilmselt ei ole aga paljud õppivad tudengid endale muutust veel teadvustanud.
Tartu Ülikooli tudeng Andre Eli näiteks ei tea, mis seoses uue ainepunktisüsteemiga muutub. Ta oletab, et ainepunkti on võimalik saada vähem tööd tehes, ehk siis üliõpilased ilmselt targemaks ei saa, ent punktid tulevad lihtsamini kätte.
Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel aga üliõpilased end kuigivõrd häirituna tundma ei peaks ning muudatused viiakse ellu selleks, et ainepunktid oleks üleeuroopaliselt võrreldavad ja ülekantavad.
Ministeeriumi kõrghariduse osakonna peaeksperdi Helen Põllo sõnul loodi Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS) 1989. aastal eesmärgiga lihtsustada vahetusüliõpilaste välismaal läbitud õpingute tunnustamist. 2003. aastal jõustusid ka Eestis seadusesätted, mis nägid ette ülemineku Euroopa ainepunktide ülekande süsteemile hiljemalt 2006. aasta 1. septembriks. Ühtlasi sätestati juba siis, et uue süsteemi rakendamisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.
Aastal 2006 otsustati, et EAP-dele üleminek lükatakse edasi ning otsustati, et Euroopa ainepunktisüsteemi kohaldatakse õppekavadele alates 2009/2010. õppeaastast.
Ühtlasi täpsustati ainepunkti ja ümberarvutamise aluseid veelgi: Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel vastab üks ainepunkt 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. See moodustab 1560 tundi ja 60 ainepunkti õppeaastas.
Põllo kinnitusel muutub ka akadeemiliste õiendite väljastamise kord. Alates 2010. aasta 1. jaanuarist arvestatakse kõik seni kogutud ainepunktid ümber ECTS-punktideks. Selle aasta lõpuni väljastavad ülikoolid aga akadeemilisi õiendeid seni kehtinud ainepunktidega.
Lõpudokumente väljastatakse varem õppima asunutele kuni selle aasta lõpuni senise süsteemi kohaselt, kuna 2009.aastal õpinguid lõpetades ei pea saama teistsugust akadeemilist õiendit kui seni on väljastatud. «Akadeemiline õiend on eelkõige suunatud kas edasiõpinguteks või töökohale kandideerimiseks, nii on kalendriaasta arvestus ka tööandjate seisukohalt selgemini mõistetav.»
Kuna üleminek ECTSile on olnud teada pikema perioodi vältel, on kõrgkoolidel olnud piisav aeg kooskõlastada enda infosüsteemid vastavalt üleminekule, leidis Põllo.