/nginx/o/2009/07/07/204001t1h76c4.jpg)
Teises maailmasõjas põlenud, kuid tänaseks taastatud Kambja kirikul seisab ees pidupäev. Eeloleval laupäeval pühitseb peapiiskop Andres Põder kiriku.
Peapiiskop pühitseb taastatud Kambja kiriku
/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
7. juuli 2009, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhametsa kinnitusel algab tseremoonia Kambjas kell 11. Tähtpäev jätkub Kambja kooli saalis, kus kogudusele tagastatakse sõja ajal kaduma läinud hõbekarikas. Päeva mälestuseks istutab kirikuaeda tamme president Arnold Rüütel.
Esimest korda on Kambjat kirjalikult mainitud 1330. aastal seoses preestriga, mistõttu võib eeldada ka koguduse olemasolu. Kiriku algne ehitusaeg ei ole teada. Kirik on hävinud kolm korda (Liivi sõjas, Põhjasõjas ja Teises maailmasõjas) ja alati samas kohas üles ehitatud.
Kambja kirikuõpetaja Andreas Virginius tõlkis «Wastse Testamendi», mis ilmus trükis 1686. aastal. Samast aastast loeb ka Kambja kool oma vanust.
Pikki aastakümneid oli seal koolmeistriks Forseliuse õpilane Ignatsi Jaak. Viimase otsene järeltulija Adalbert Hugo Willigerode oli Eesti esimese üldlaulupeo peakorraldaja.
Esimesed teated eestikeelsest koorilaulust pärinevad samuti Kambjast (1794). Koorimuusika organiseerijaks oli Kambjas vennastekogudus. 18. sajandil kujunes Kambja üheks olulisemaks vennastekoguduse keskuseks Lõuna-Eestis. Hilisemal ajal on Kambjale kuulsust toonud eesti ärkamisaja tegelane Friedrich Wilhelm Ederberg ning Vabadussõja sangar Julius Kuperjanov, kes Kambjas üles kasvas, seal elas ja töötas.
Kirik hävis sõjatules 1944. aastal. Taastamine algas 1989. Praegu on Kambja koguduses umbes 500 liiget. Mullu ristiti koguduses 45 inimest, leeritati 43 inimest ja laulatati 9 paari. Kirik asub Tartust 18 km Võru suunas. Hoones on enam kui 600 istekohta.