Lahkus Vanemuise teatri näitleja Lembit Eelmäe

Teater Vanemuine, Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Tartu linna, Eesti Teatriliidu, Eesti Etendusasutuste Liidu, Eesti Näitlejate Liidu, Teater Ugala ja Teater Endla saadetud nekroloogis seisab, et Lembit Eelmäe pidas oma mulgimaa päritolu kogu elu väga oluliseks, see kiindumus väljendus omaloodud mulgimurdelistes luuletustes ja juttudes, kaasalöömises Mulkide Seltsi tegevuses ja muudes kodukoha ettevõtmistes.

Püüe loomingu ja kunsti poole viis Helme kandi sepa poja õppima Eesti Teatriinstituuti, mille ta lõpetas 1951. aastal, järgnesid esimesed hooajad ja esimesed rollid Pärnu Endlas. 1957. aastal tuli Lembit Eelmäe Kaarel Irdi kutsel Vanemuisesse, mis jäigi ta kauaaegseks koduteatriks. 2006. aastal nimetas Tartu linn ta oma aukodanikuks.

Eelmäe teatritee on ere näide sellest, kuis ka suur anne võib vajada pikemat küpsemist. Nii polnud esimesed Tartu-aastad loomingulises mõttes kuigi viljakad, kuigi väiksemaid ja suuremaidki rolle jagus. Ometi oli kogunenud ka üksjagu pettumuskibedust, mõeldud teatrist loobumismõtteid. Siiski hakkas alates 1960ndate lõpust, Jaan Toominga ja Evald Hermaküla uuenduslikes lavastustes, kogunema ka vastutusrikkamaid osatäitmisi.

1976. aastal valminud Jürka roll Jaan Toominga lavastatud «Põrgupõhja uues Vanapaganas» alustas aga täiesti uut lehekülge Eelmäe loomingus. Siin sulasid kokku tema näitlejanatuuri pehme lürism ning võimas energeetika. Vaid mõneaastase vahega sünnivad kandvad rollid Toominga 1970ndate-1980ndate kogu Eesti teatri tipplavastustes: Mogri Märt Kitzbergi «Kauka jumalas», Vargamäe Andres Tammsaare «Tões ja õiguses», nimiosa Ugalas mängitud Kihnu Jõnnis. 1980ndate teisest poolest hakkas ridamisi tulema mahlakaid karakterrolle, kõik juba küpse meistriklassi märgiga.

Ühtviisi veensid vaatajat nii teatraalsemas-grotesksemas laadis kui realistlikuma rahvaliku mündiga tegelased. Tema selle perioodi suurrollidki on sedavõrd vastandlikud persoonid nagu Leonid Brežnev (Yliruusi „Magamistoad") ja Shakespeare´i kuningas Lear. Eelmäe kõrvalrollidest äratas tähelepanu ja pälvis preemiaid Wilhelm Foldal (Ibseni «John Gabriel Borkman»), viimaseks peaosaks jäi Pavel Razumovskaja «Vladimiri väljakus».

Lembit Eelmäe pikal teatriteel esinenud pedagoogide, lavastajate ja kolleegide rida ulatub Eesti teatri esimestest professionaalsetest teatritegijatest kuni tänase teatrinooruseni. Kaarel Irdist Mati Undini, Voldemar Pansost Jaan Toomingani, Epp Kaidust Katri Aaslav-Tepandini. Eelmäe viimane lavaroll Bergmani näidendis „Lärmab ja veiderdab" viis ta korraks kokku seni viimase lennu teatrikooli lõpetaja Maarja Mitiga.

Teatrirollid olid aga vaid üks, ehkki silmapaistvaim osa Eelmäe loomingulises biograafias. On veel omakirjutatud näidendid ja luulekogud, lavastused, estraadipalad, filmid, raadio-ja teleesinemised, harrastusnäitlejate abistamine. Abistaja ja andjana jäävad mäletama teda ka vanemuislased koduteatrist - ka veel siis, kui abi oleks vajanud tegelikult andja ise. Suure teatrimehe lahkumise puhul aga teeb oma sügava kummarduse kogu Eesti rahvas.

Hüvastijätmine Lembit Eelmäega toimub 7. juulil kell 12 Vanemuise suures majas. Teatrimaja uksed avatakse kell 11. Lill ja pärgi palutakse mitte tuua.

LEMBIT EELMÄE
Vanemuise teatris aastast 1957 töötanud Lembit Eelmäe sündis 26. september 1927 Holdre valllas
Haridustee:
- 1951 lõpetas Eesti Riikliku Teatriinstituudi
Lavatee:
- 1951 - 1957 Pärnu Endla teatri näitleja
- alates 1957 Vanemuise teatri draamanäitleja
- esinenud estraadil, kirjutanud estraadipalu, luuletusi ja näidendeid
(«Armastuse nelinurk», 1993; "Otsides oma saart" 1994)
Rollid Vanemuises:
- Enn - Hugo Raudsep «Mikumärdi» (1957)
- Aragoni prints - William Shakespeare «Veneetsia kaupmees» (1958)
- Cesare Borgia - Švarts «Vari» (1959)
- Karenin - Tolstoi «Elav laip» (1960)
- Yrjö - Jotuni «Mehe küljeluu» (1961)
- Schneider - Juhan Smuul «Kihnu Jõnn» (1965)
- Baloun - Brecht "Švejk Teises maailmasõjas»(1967)
- Ludvig Sander - Boris Kõrver «Mees pisuhännaga» (1968)
- Paris - Jacques Offenbach «Ilus Helena» (1969)
- Vana-Juhan - August Kitzberg «Laseb käele suud anda» (1969)
- Elias - Paul Kuusberg, Mati Unt, Evald Hermaküla «Südasuvi 1941» (1970)
- Papa Direktor - Andrejev «Sina, kes sa saad kõrvakiile» (1971)
- Kurt - August Strindberg «Surmatants» (1972)
- Tibilkin - Oskar Luts, Ardi Liives «Tagahoovis» (1974)
- Joonatan - Enno «Veli Joonatan» (1976)
- Jürka - Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming «Põrgupõhja uus
Vanapagan» (1976)
- Szczuka - Andrzejewski, Jaan Tooming, Heinsalu «Polonees 1945" (1976)
- Mogri Märt - August Kitzberg «Kauka jumal» (1977)
- Vargamäe Andres - Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming «Tõde ja
õigus» (1978)
- Telegin - Anton Tšehhov «Onu Vanja» (1980)
- Köster - Oskar Luts, Raivo Adlas «Suvi»(1984)
- Advokaat - August Strindberg «Unenäomäng» (1985)
- Glum - Gorin «Swifti viimane surm» (1986)
- Tui - Kruusvall «Vaikuse vallamaja»(1987)
- Rüütel - Eliot «Mõrv katedraalis» (1989)
- Brežnev - Yliruusi «Magamistoad" (1989)
- lord Caversham - Oscar Wilde «Ideaalne abikaasa»(1991)
- Herodes - Oscar Wilde «Salome» (1993)
- Jannsen - Kulno Süvalep «Emajõe Ööbik» (1993)
- Lear - William Shakespeare «Kuningas Lear» (1994)
- Desmond - Trease, Margus Kasterpalu «Williamile» (1994)
- Wilhelm Foldal (Ibseni «John Gabriel Borkman»)
- Wilhelm Foldal - Henrik Ibsen «John Gabriel Borkman" (1996)
- Vanahärra - Madis Kõiv "Tali" (1996)
- Hauakaevaja - William Shakespeare, Mati Unt «Hamleti tragöödia» (1997)
- Jim - Arthur Miller «Mälestus kahest esmaspäevast»
- Kutuzov - Lev Tolstoi «Sõda ja rahu»
- mister Allworthy - Fielding «Tom Jones»
- Berlioz - Mihhail Bulgakov «Meister ja Margarita»
- kordnik Bastian - Egner «Kardemoni linna rahvas ja röövlid»
- Aleksander Bakunin - Tom Stoppard «Utoopia»
- sanitar Turkle - Wasserman «Lendas üle käopesa»
- Oskar Moon - Andrus Kivirähk «Romeo ja Julia»
- Pavel Sergejevitš - Razumovskaja «Vladimiri väljak»
- õukondlane Le Beau - William Shakespeare «Nagu teile meeldib»
- Vana hull - Paulo Coelho «Veronika otsustab surra»
- Melquiades - Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez «Sada aastat...»
- Fredrick Blom - Ingmar Bergman "Lärmab ja veiderdab»
Varasemad lavastused Vanemuises:
- Kulno Süvalep «Väga tõsine lugu» (1986)
Varasemad rollid mujal:
- Otškar - Gorbatov «Isade noorus» (Pärnu Endlas, 1952)
- Kihnu Jõnn - Juhan Smuul «Kihnu Jõnn»(Viljandi Ugalas, 1980)
- Lalli - Leino "Mere keskel on mees» (Viljandi Ugalas, 1984)
Filmid, telelavastused, kuuldemängud:
- mänginud filmides «Andruse õnn" (1955), «Näost näkku» (1986)
- mänginud telelavastuses «Majake kurvil» (1965)
- mänginud kuuldemängus «Perekonnavalss» (1973)
Tunnustus:
- 1977 omistati ENSV teenelise kunstniku aunimetus
- 1996 pälvis Suure Vankri kultuuriauhinna
- 2005 pälvis Tartu kultuuripreemia rolli eest lavastuses «Vladimiri väljak»
- 2006 omistati Vanemuise hõbemärk
- 2006 kuulutati Tartu aukodanikuks