Alkoholi joomise vähendamiseks saab mitte ainult riik, vaid ka iga inimene, iga omavalitsus midagi konkreetset ära teha. Jääb vaid küsimus, kas seda tahetakse teha.
Peeter Laasik: kas üks omavalitsus saab midagi muuta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholi teema on Eestis jätkuvalt ülipopulaarne, kahjuks negatiivses kontekstis: jälle sõitis nooruke purjus juht sodiks kolm autot, purjutaja tõttu hukkus laps jne.
Aga mida me oleme siis teinud, et selliseid asju oleks vähem? Kõige lihtsam on ju öelda, et riik peab midagi ette võtma; selleks on tal ju oma asutused; politsei peab joodikuid karmimalt karistama jne.
Tõele au andes peab ütlema, et riik on aastate jooksul midagi ka teinud: näiteks on politsei oma tööd tõhustanud, kontrolle on rohkem ning rahalised karistused karmimad; televisioonis on piiratud alkoholireklaami, samuti on tõusnud alkoholiaktsiis. Samas on mul aktsiisi suhtes kuri kahtlus, et seda tõstis valitsus hoopis Euroopa Liidu nõuete raames, mitte niivõrd alkoholi pruukimise vähendamiseks. Aga see selleks.
Kuid me ise, omavalitsused? Volikogu liikmena pean ka endalt küsima: mida olen mina teinud, et alkoholi joodaks vähem?
Sihikul noored
Tuletan meelde, et just omavalitsustest algas öise alkoholimüügi keelu rakendamine. Ja paari aasta pärast seadustas riigikogu üle-eestilise öise alkoholimüügi keelu. Seega saab küll ka omavalitsusest tulla algatus.
Järgmiseks pakun alkoholi müüki poodides vastavalt tähistatud ja eraldatud letist või sektsioonist. Selle kaubandusliku võtte põhiline mõte on võimaldada ostjale teadlikku valikut – kui inimene tahab õlut või viina, siis ta läheb alkoholiletti ja ostab õlut või viina. Kui ta aga soovib osta maitsestatud vett või kalja, ei ole tal vajadust alkoholileti juurde minna.
Miks selline eristamine on Eestis eriti oluline? Eestis on alkopopside marke – need on gin’id, maitsestatud õlled, siidrid jne – elaniku kohta kõige rohkem maailmas. Sageli on raske neis jookides orienteeruda, sest neid tuleb nii kiiresti juurde. Ja eristada kõrvuti riiulil seisvat mahlaga maitsestatud õlut Arcticu spordijoogist on pudeli järgi võimatu.
Pealegi on osa tekste pudelitel nii peenes kirjas, et võta või luup appi. Need tooted on aga eelkõige suunatud noortele. Seda võib järeldada juba reklaamidest, kus ahvatluseks pole niivõrd alkohol ise, kuivõrd alkopopsidega koos käiv glamuurne piduelu. See on alkoholitootjate turundusvõte endale noore tarbija kasvatamisel.
Ja samas teame, et just noorte alkoholitarbimine on see, mis meid eristab negatiivses mõttes Euroopa Liidu n-ö keskmisest riigist. Eriti suur on meil statistika kinnitusel alkoholi tarbimine tüdrukute, tulevaste emade seas.
Seega arvan, et õigustatud on iga tegu, mis kasvõi paar noort alkoholist eemal hoiab. On ka selge, et igal ettepanekul on alati vastulauseid – kas see meede ikka toimib, äkki me kahjustame ettevõtjat jne.
Kelle huvid tähtsamad?
Selle aasta Eesti inimarengu aruande valguses on igale mõtlevale inimesele selge, et nn masu läheb paari-kolme aastaga mööda, kuid alkoholile kaotatud elud ei tule enam kunagi tagasi. Ja kui me räägime siin ettevõtjast, siis Euroopa Liidus on prioriteediks eelkõige tarbija ning alles seejärel tootja huvid.
Tarbija huvides on, et kaupmees teeb kõik temast oleneva teadliku valiku hõlbustamiseks. Kui lüüagi kokku kaupmehe kulud, siis on need küll minimaalsed: võibolla paari külmiku paigutuse muutus, tund-paar transamehe tööd ja veel mõned pisitööd.
Loomulikult peab lett või sektsioon olema suure loetava sildiga tähistatud, mitte väikse teatisega.
Sellist alkoholi eraldamist poodides on rakendatud enamikus Euroopa Liidu maades, see kasvatab õigeid väärtushinnanguid ega ole ka ettevõtjale rahaliselt koormav ettekirjutus.
Pole loogilist põhjust, miks seda meil tehtud ei saaks. Takistuseks võib olla ainult poliitilise tahte puudus.
Kui otsustajad hakkavad osutama ettevõtjate kahjudele, siis missugused kahjud on riigile tähtsamad – kas alkoholist rikutud noorte tervis või ettevõtjate minimaalsed kulud ja võibolla veidi riivatud eneseuhkus.
On ju veel ka võimalik, et mõned otsustajad ei tunneta noorte alkoholismi kui probleemi. Siis ma soovitan neil minna meie lähenevatele suvistele pidudele/jaanikutele ja vaadata seal ringi. Kardan, et rõõmustav see pilt ei ole.
Esimesena Elva?
Kui Tartu on heade mõtete linn, siis Tartu maakond võiks olla heade/tarkade tegude maakond. Elva volikogu liikmena küsin Elva linna ja valdade volikogudelt: milline neist on heade/tarkade tegude omavalitsus ja võtab esimesena volikogus töösse alkoholimüüki eraldi letist sätestava eelnõu?
Võibolla on see Elva. Elva kasuks räägib asjaolu, et oleme koalitsioonis korduvalt seda meedet arutanud ja ma loodan volikogu kolleegide tarkusele.
Oleks ju meeldiv, kui näiteks aasta pärast küsib üheksa-aastane tüdruk emalt poes alkoholisektsiooni suurt silti nähes, et mis see on. Ja ema selgitabki lapsele, mis on alkohol, mida ta teeb ja miks ta kahjulik või kasulik on. Nii lihtne ongi õigete väärtushinnangute kasvatamine.
Kelle huve aga kaitsevad selle ettepaneku vastased?