Rännak läbi punase öö jõudis lõpule

Jaan Roosi päevaraamatu «Läbi punase öö» viienda osa on trükiks ette valmistanud Mart Orav ja Jaan Isotamm ning toimetanud Jaan Isotamm. Artiklikogumiku «Igihaljas Vilde» on koostanud ja toimetanud Livia Viitol.

Kuigi mõlemad kuuluvad oluliste trükiste hulka, väärib peaaegu 400-leheküljeline «Läbi punase öö» neist kahest ja just Tartu Postimehes esiletõstmist. Sest sellega saab tartlasest kirjandusloolase Jaan Roosi päevaraamat lõpupunkti.

Pajusi vallas 1888 sündinud ja 1965 Põltsamaa lähedal surnud, koolides, kirjastustes ja raamatukogudes töötanud bibliofiil ja EKSi liige oli sunnitud ennast aastatel 1945–1954 NKVD eest mitmeis Eesti paigus ja kaugemalgi varjama.

Nendel aastatel pidas ta päevikut, kuhu talletas tähelepanekuid Nõukogude okupatsiooni esimestest aastatest oma kodumaal. Ta pani kirja  kohtumised sadade inimestega ja kõik, mis uudisena temani jõudis.

Infot ammutas ta ka ringhäälingust (nii punasest kui ka rajatagusest) ja otse rahvalt, pannes muu hulgas kirja ka anekdootlikke lugusid.

Päevikud ootasid lugejate ette raamatutena tulemist üle poole sajandi. «Läbi punase öö» esimene osa, 1944. ja 1945. aasta päevik, tuli EKSi üllitusel trükikojast 1997, teine osa 2000, kolmas osa 2001 ja neljas osa 2004.

Äsja ilmunud viimane, viies osa hõlmab 1953. ja 1954. aasta sündmusi. Raamatu tagaküljel on kirjas, et augustis 1954 Jaan Roos arreteeriti. Pärast lühiajalist vangistust töötas ta 1954–1959 kirjandusmuuseumis raamatukoguhoidjana.

Raamat

Jaan Roos, «Läbi punase öö» V, kirjastanud Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 2009, 391 lk