Poole sajandi töö ilmus kaante vahel

Tütar oli temalt küsinud, millal see raamat sai alguse, ja oli saanud vastuseks: «Niisama palju aastaid tagasi, kui vana oled sina – 58.»

Ants Järv asus väliseesti teatrielu kohta tähelepanekuid tegema tudengina 1950. aastate algul Ameerika Häälest. Poliitiliste uudiste hulgas leidus kultuuriloolist ainest, milles oli esindatud ka teatriteema.

Kehutaja Ilmar Talve

«Tõsisemalt sai hakatud väliseesti teatriga tegelema 1970. aastate teisel poolel, kui hakkas liikuma rohkem materjali – ajalehti, väljalõikeid ja valguskoopiaid,» meenutas Järv.

Lisa tõi võimalus töötada 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate esimeses pooles Turu ja Helsingi ülikoolis. Vajadus pidada ka Tartu tudengitele loenguid eesti teatriloost tekitas tarviduse uurida üha enam rajatagust eesti teatritegemist.

«Üks raamatu tegemisele kehutajaid oli Ilmar Talve,» ütles Järv. «Tõsisemaks läks 1980. aastate lõpul, kui perestroika läbi sai ja asjad vabamaks läksid.»

1990. aastate algul tundis ta vajadust ennekõike kaugõppetudengitele kokku panna loengukonspekti tasandil trükis. Nii valmiski 1991. aastal «Väliseestlaste teater ja draama».
Väliseestlaste kodumaal käimiste aegu loodud sidemed andsid uurijale lisamaterjali nagu ka Tartu Ülikooli raamatukogus talletatavad rajatagused eesti ajalehed.

Esitlus kolmapäeval

Äsja trükikojast tulnud raamatu «Väliseesti teater» andis välja Vanemuise Selts.

Esitlusel teisipäeval Vanemuise ovaalsaalis tänas autorit igavikulise väärtusega töö eest Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esimees Valter Haamer. Ta tõi esile raamatu teisegi tasandi, mis jäädvustab pagulaste tarvidust moodustada seltse ning hoida nende tegevusega alles eesti keelt ja meelt.

Paraku on väliseesti teater Ants Järve sõnul jõudnud praeguseks hääbumise järku.

Ants Järv, «Väliseesti teater. Väliseestlaste seltsi- ja teatritegevuse põhijooni»,
välja andnud Vanemuise Seltsi Kirjastus,
Tartu 2009, 536 lk.