Tartu observatooriumi teadlane sai kõrge tunnustuse

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuntud eesti kosmoloogile, Tartu
observatooriumi vanemteadurile akadeemik Jaan Einastole omistati
tema teedrajava panuse eest tumeaine ja kosmilise kärgstruktuuri avastamisel ja teadustöö edendamisel ajaloolises Tartu observatooriumis rariteetne Marcel Grossmanni auhind.
Tuntud eesti kosmoloogile, Tartu observatooriumi vanemteadurile akadeemik Jaan Einastole omistati tema teedrajava panuse eest tumeaine ja kosmilise kärgstruktuuri avastamisel ja teadustöö edendamisel ajaloolises Tartu observatooriumis rariteetne Marcel Grossmanni auhind. Foto: Margus Ansu / Postimees

Akadeemik Jaan Einastol, kes töötab Tõraveres Tartu observatooriumi juures, õnnestus esimesena maailmas avastada kõikjal maailmaruumis levinud tumeaine. Ehkki universumis kõige levinuma aine uurimisega on tegeletud juba ligikaudu 40 aastat, on see füüsikute jaoks seniajani suur mõistatus.


Rahvusvaheline relativistliku astrofüüsika keskus (ICRA, Itaalia) ja sellega seotud teadusinstituutide võrgustik (ICRANet) annavad alates 1985. aastast välja Marcel Grossmanni auhinda, märkimaks väljapaistvaid saavutusi teoreetilise füüsika ja kosmoloogia alal. Einasto on esimene eestlane, kellele Grossmanni auhind omistati.



Einasto ise on kosmoloogia ja mikrofüüsika auhinna üle väga õnnelik. «Ega meid ei tahetud ju esialgu hulk aega uskuda, et selline aine on olemas,» märkis päevakangelane. Kuid kui rahvusvaheline teaduskoostöö Tõravere teadlaste väidetele kinnitust leidis, võeti eestlaste ees müts maha.



Tumeaine on ilmaruumis kümme korda rohkem levinud, kui nähtav aine. See omab gravitatsiooni ning see murrab valgust. Just valguse murdumise abil plaanivad teadlased edasi uurida aine levikut ja kontsentratsiooni universumis.



Ehkki kirjeldatud aine osakesed on olemas ka kõikjal meie ümber, ei ole füüsikutel seni õnnestunud ühtegi molekuli vastavat ainet kinni püüda. Tumeaine ei oma vastastikkust mõju teiste ainetega ning selle osakesed lendavad iga päev meist läbi, põhjustamata kõrvalmõjusid.



Parasjagu püüavad teadlased maailma suurima füüsikaeksperimendi käigus CERNi laboratooriumis Šveitsi-Prantsuse piiril spetsiaalsetes kiirendites ainet leida. Einasto nende katsetustega seotud ei ole, kuid elab kaasa oma teedrajavale panusele tumeaine ja kosmilise kärgstruktuuri avastamisel.



Jaan Einasto saab auhinna kätte Pariisis 12.-18. juulini peetava 12. Marcel Grossmanni kongressi avapäeval Unesco hoones. Koos temaga saavad auhinna ka Christine Jones galaktikate ja galaktikaparvede röntgenkiirguse uurimise eest ja Michael Kramer saavutuste eest pulsarite füüsikas.



Asutuse auhind antakse sel aastal Prantsuse Kõrgemate Teadusuuringute Instituudile.



Marcel Grossmann oli Sveitsi matemaatik, Albert Einsteini klassivend, kes innustas ja õpetas Einsteini kasutama üldise relatiivsusteooria matemaatilise aparaadina kõverate ruumide geomeetriat.



Auhind antakse iga kolme aasta tagant ühele teadusinstituudile ja kahele-kolmele teadlasele. Auhind on väga prestiižne, selle saajate hulgas on mitmeid Nobeli preemia laureaate, näiteks Abdus Salam, Subrahmanyan Chandrasekhar, Riccardo Giacconi, ja teisi kuulsaid teadlasi nagu Stephen Hawking, Roger Penrose, John Wheeler jpt.



Auhinnaga kaasneb Itaalia kunstniku Attilio Pierelli hõbeskulptuur TEST ehk «Sündmuste jälg aegruumis».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles