Emajõel nüüd liugleb «Turm»

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Olgugi, et viikingilaeva ehitajate sõudmises võis esimeste tõmmete ajal märgata teatavat ebakõla, edenes uhiuus viikingilaev Emajõel edasi silmnähtavalt hästi. «Turm» on aluse nimi, mis alustab lähemas tulevikus teekonda, et viia laulupeotuli läbi Viljandi ja pärnu Tallinnasse.


Laeva sooviti esialgsete teadete kohaselt vette lasta esmalt kella kuue paiku, kuid meistrimehed jätsid ilmselt teadlikult viimased pintslitõmbed viimasele minutile, et kõik kaasaelajad, keda oli kokku kogunenud tuhatkond, jõuaksid ilusasti kohale ja saaksid aimu ka meeste tööst.



Alles siis, kui laev veelt oma esimeselt sõidutiirult naases, lõi lodjaseltsi eestvedaja Priit Jagomägi kahe naelaga aluse vööri külge plangujupi, kuhu oli musta kriidiga kirjutatud nimi «Turm». Silt on ajutine, sest nimekonkurss vältas laupäeva lõunani ning väärikamal moel ei jõutud seda lihtsalt puidust välja voolida.



Lodjaseltsi puusepad alustasid 12,6 m pikkuse ja 3,4 m laiuse laeva ehitamist möödunud kevadel. Tammest emapuu saabus Tartusse Lääne-Virumaalt RMK Triigi metskonnast.



Tuhande aasta taguseid laevaehitusvõtteid käidi õppimas Soome, Taani ja Norra viikingilaevameistrite juures. Uudistati ka Salme muinaslaeva väljakaevamisi.



«Kõige keerulisem ehituse juures oli sobiliku materjali leidmine. Siin tulid oma varudega appi nii RMK kui mitmed käsitöölised. Kõige toredam hetk enne veeskamist on olnud, kui laevakere tõrvakihi peale sai - siis hakkas selle tegelik ilu välja paistma. Mõnus on kohe vaadata,» märkis reedel laevaehitustöid juhtinud Priit Hinto.



Viikingite eeskujul ehitati laevale kõigepealt plangutus ning sobitati kaared hiljem tugevduseks sisse. Emapuu ja kaared tahuti tammest, plangud männist ning ümarad osad – mast, raa ja aerud valmistati kuusest.



Laeva edasiviivaks jõuks on 10 sõudjat ja raapuri ning õiget kurssi hoitakse paremas pardas asuva tüüraeru abil.



Idapoolsetel kaubateedel rännanud viikingid, keda tuntakse ka variaagidena, olid Eesti aladel sagedased külalised. Nad asutasid Pihkva järve lõunakaldal paikneva Irboska aolinna ning panid aluse Peipsitaguse kuulsa kaubalinna Novgorodi õitsengule.



Suure tõenäosusega kasutasid viikingid Peipsile rändamiseks ka Pärnu-Viljandi-Tartu vahelist jõgesid ja järvi mööda kulgevat veeteed. Eesti aladel viikingite laevu seni leitud ei ole, mistõttu Lodjakojas valmiv laev on ehitatud Eestile lähima, Soome Lapuri laevaleiu järgi.



Laupäeval Emajõele lastava viikingilaeva esimene ülesanne on väga uhke – alustada Tartus süüdatava laulupeotule kandmist mööda ajaloolisi siseveeteid Pärnu poole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles