/nginx/o/2009/05/26/184549t1h7fba.jpg)
Varasemate aastatega võrreldes suurema ulatuse võtnud lillevargusi Tartu avalikest ilupeenardest pole takistanud isegi kiviviske kaugusel asuvad turvakaamerad.
Lilleilu paneb näpud sügelema
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
27. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnale kuuluvaid lillepeenraid kolmandat järjestikust aastat hooldava Kanepi aiandi juhataja Margus Vahtramäe tõdes, et vandaalid on lillede peal rammu katsunud ning vargad neid pihta pannud ka varasemail aastail, kuid tänavu on märgata paisunud haaret ja jultumust.
Haridusministeeriumi esiselt haljasalalt on sel aastal pea meetripikkustelt juppidelt välja tõmmatud ja minema tassitud kümneid võõrasemasid. 18. mai öösel või varahommikul läks Kaarsillast Raatuse tänavani viiva jalgtee äärest kaduma 11 hostat, kaks päevaliiliat ja kolm kortslehte.
Vastu 19. maid varastati samast kohast lisaks kümme hostat, igaüks ligi 50 krooni tükk.
Järgnevail päevil viidi ühe-kahekaupa veel kuus hostat.
«Kui selline tendents jätkub, pole meil võimalik enam praegust rahalist kitsikust arvestades peenraid taastada,» sedastas Tartu linnavalitsuse haljastus- ja puhastusteenistuse spetsialist Kaire Zimmer.
Lepingu kohaselt on Kanepi aiandil kohustus taastada rüüstatud lillepeenraid linnalt lisaraha küsimata kuni viie protsendi ulatuses. Raatuse tänava lähedasel peenral on see n-ö loomuliku kao piir ületatud ning haljastusteenistus peab kaaluma, kas jätta peenrasse mustendavad lõigud või istutada asemele odavamaid taimi.
Zimmeri sõnul on võimalik, et osa vargaid istutab lilled ümber oma koduaeda, osa üritab neid aga maha müüa. Margus Vahtramäe arvas, et kui õiekandjaid parseldatakse, siis mõnes nurgatagusemas kohas, näiteks surnuaiaväravas, sest avaturu lillevalikul hoiab Kanepi aiand pidevalt silma peal.
Vahtramäe luges kahetsusväärseks, et paljud vargused ja rüüstamised sünnivad otse politsei turvakaamerate vaateväljas. «Seni pole meieni jõudnud küll ühtegi signaali, et mõni rüüstaja oleks tabatud,» märkis ta.
Lõuna politseiprefektuuri kommunikatsioonijuht Remo Perli ütles, et kui turvakaamera pilti jääb mõni lillepeenra rüüstaja, ei vaata juhtimiskeskuse töötaja loomulikult apaatselt pealt, kuidas lilli minema tassitakse.
Enamasti aitavad kaamerad aga kesklinnas avastada alkoholiga liialdanud huligaane, kes niisama lärmavad või kaaskodanikke tülitavad. Raatuse tänava pikendusel asuv lillepeenar asub küll kaamera vaateulatuses, kuid enamasti on elektrooniline silm suunatud Kaarsilla poole, selgitas Perli.