/nginx/o/2009/05/26/184547t1h666c.jpg)
Ilusat rabapistrikku Eestis enam pole ja krapsakas kalmumardikas on kriitilises seisus, aga pelglikel sookurgedel on nüüd meie juures hulga parem kui aastaid tagasi, selgub uuest punasest raamatust.
Muist võililli elab meil ohu piiril nagu võsavillemgi
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
27. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võilillega peaks kah kõik korras olema, seda meil ju jätkub,» muheles uut, Eesti kuuendat punast raamatut ehk erinevate liikide andmebaasi uurides selle koostamist juhtinud Eesti Maaülikooli professor Urmas Tartes.
Aga võta näpust! Punases raamatus on 43 võililleliiki, millest vaid kuus liiki on ohuvälised ehk aiapidaja jaoks liigagi elujõulised. Seitse võililleliiki on asjatundjad tunnistanud ohulähedaseks ning enamiku ehk 30 liigi kohta pole piisavalt andmeid. See tähendab, et nende hulgas võib olla nii äärmiselt ohustatud kui ka jõudsalt vohavaid liike.
Muide, sama lugu on meil juba varem ohustatud liigina punasesse raamatusse kantud inimesekirbuga, kelle ohustatuse astet pole vähese uurimise tõttu võimalik määrata.
Uurimist jätkub
Nali naljaks, kuid uus punane raamat on tõsine töö, kuhu on Eestis elavast-kasvavast 22 690 liigist kirja pandud 4300 liiki. «Punane raamat on peegelpilt looduses toimuvatest muutustest, mille põhjal tuleb teha otsused edaspidiseks tegevuseks,» selgitas Tartes.
Vähem või rohkem on meil ohustatud 1296 liiki.
«Näiteks hunt on ohulähedane liik,» andis võsavillemi olukorrast ülevaate punase raamatu koostamisel imetajatega tegelenud keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse keskkonnaregistri büroo juhataja Uudo Timm. «Praegu läheb hundil küll üsna hästi, aga kui hakkame neid mõtlematult rohkem küttima, võime selle populatsiooni hävitada.»
Teistest imetajatest rääkides lisas ta, et põdrad elavad mahavõetud metsade asemele kasvanud ohtra söögilaua pärast hästi ning oravad rikkalike käbiaastate tõttu ülihästi.
«Kuid üsna palju liike on meil uurimata,» märkis Timm. «Näiteks pisiimetajaid ei uuri enam keegi. Ka putukatemaailmas oleks palju uurimistööd. Aga meil pole piisavalt uurijaid ja raha selleks tööks.»
Uus punane raamat on koostatud Maailma Looduskaitse Liidu nõuete järgi ehk taime või looma ohustatud liikide nimekirja kandmiseks peavad olema dokumenteeritud faktid. Näiteks Eesti Maaülikooli mükoloogid Erast Parmasto, Kuulo Kalamees ja Bellis Kullmann vaatasid punase raamatu jaoks Eestis teada olevast 5603 seeneliigist läbi ligi 1050.
1998. aastal oli Eestis 91 ohustatud seeneliiki, uues punases raamatus on mükoloogid ohukategooriasse kandnud 160 liiki. Neist neli liiki on meil välja surnud ja 46 liiki äärmiselt ohustatud.
Järelduste tegemine
Täna panevad teadlased Tartu Ülikooli botaanikaaias kell 11 algava ettekandepäevaga uue punase raamatu koostamisele piduliku punkti.
Tulevikus ka internetis kättesaadava raamatu tegemise toimkonda kuulus 15 teadlast, keda aitasid liikide olukorra hindamisel mitukümmend kolleegi ning Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Looduseuurijate Seltsi juures tegutsev Eesti Terioloogia Selts.
Nüüd, kus uus andmebaas on valmis, algab meie looduses viimase kümne aasta jooksul sündinu analüüsimine. Põgusalt punasesse raamatusse kiiganud Tartesele jäi silma kaks tõsiasja: rabapistrik on Eestis väljasurnud liik, kuid sookurg, kes oli kümme aastat tagasi meil äärmiselt ohustatud liik, tunneb end nüüd siin tavalise linnuna väga koduselt.