Siim Kiisler: karm reaalsus on kohal

Siim Kiisler
, regionaalminister (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalminister Siim Kiisler
Regionaalminister Siim Kiisler Foto: Toomas Huik.

Eelmise aasta mais kirjutasin, et on aeg hakata kokku hoidma, sest riigi tulude laekumine on oluliselt vähenenud.


Meie maksusüsteemis jõuavad sellised muutused omavalitsusteni umbes aastase nihkega, nii et tollal oli valdadel ja linnadel veel võimalik teha läbimõeldud otsuseid tulevikuraskuste ennetamiseks.



Nüüdseks on karm reaalsus kohal ja maksutulude kahanemine kajastub ka omavalitsuste tulubaasi kukkumises. Paljud omavalitsused on oma eelarveid koostades olnud riigist konservatiivsemad, mis annab veel natuke manööverdamisruumi. Lihtne ei ole aga ei neil, kes headel aastatel harjusid populistlikke kulutusi tegema, ega neil, kel töökohtade äkilise kadumise tõttu tulubaas kokku on kuivanud.



Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt on kolme kuu andmetele tuginedes vaid kolm protsenti tulude vähenemisest seotud maksumuudatustega, omavalitsustele laekuv tulumaks aga väheneb sel aastal tõenäoliselt kokku 10 protsenti.



Seega on languse peamine põhjus sissetulekute ja eelkõige maksumaksjate arvu vähenemine. Jätkuv majanduslangus ja töötuse kasv survestab omavalitsuste tulusid ka edaspidi.



Olukorra kiire halvenemine on juba praegu näha. Kolme kuuga, eelmise aasta detsembrist veebruarini, on 13 omavalitsust kaotanud üle kümnendiku maksumaksjaist. Suur töötuse kasv tähendab omavalitsuse tuludele tugevat lööki.



Näiteks 341 elanikuga Torgu vallas on maksumaksjaid vähemaks jäänud 10,8 protsenti, tulumaksu laekumine jaanuarist märtsini kahanenud tervelt 15,2 protsenti.



Eesti väikseimas, 96 elanikuga Piirissaare vallas on maksumaksjaid vähem 18,2 protsenti ning tulumaksu laekunud tervelt 22,4 protsenti vähem. Napilt alla tuhande elanikuga Mõisakülas aga on märtsis tulumaksu laekunud 19,9 protsenti vähem kui jaanuaris.


Neis kolmeteistkümnes omavalitsuses, kus maksumaksjaid on vähemaks jäänud vähemalt kümnendiku võrra, on tosinas alla 2000 elaniku.



Kõige suurem puudus ähvardab väikesi omavalitsusi, mis tuginevad vaid mõne kohaliku ettevõtte edukusele. Kui kellelgi neist halvasti läheb, on ka vald pankrotis.



Väga väikseid ehk alla tuhande elanikuga omavalitsusi on Eestis aprilli alguse seisuga 40.


Ka on hädas need, kes headel aegadel üle investeerisid, et oleks ikka uhkem kui naabril, kuigi mitut nii suurt rajatist piirkonda tegelikult vaja polnud. Ehkki investeeringud tehti enamasti euroraha eest, tuleb neid hooneid nüüd kütta ja hooldada, mis on suur kulu.


Millised on lahendused?



Mõned ütlevad, et põhiküsimus on omavalitsuste väike tulubaas. Kui riik annaks neile rohkem raha, leeveneksid probleemid ja haldusreformi ei olekski vaja. Paraku on riigi ja omavalitsuste rahakotid nabanööri pidi seotud – kui kasvab üks, siis kahaneb teine. Ei ole olemas mingit müstilist riiki, kellelt saab alati võtta. Jagatavat raha on täpselt nii palju, kui me kõik omaenda tuludest maksudeks maksame!



Teine, realistlikum võimalus on püüda olemasolevate vahenditega paremini toime tulla. See aga tähendab suuremaid, tugevamaid omavalitsusi.



Ekspertide hinnangul peaks omavalitsuses töötama vähemalt 13 spetsialisti, et kõiki ülesandeid hästi täita. Tegelikult jätkub neid sellisel hulgal vähem kui pooltes 227 omavalitsusest.



Peale inimeste on oluline rahaline võimekus. Väikeste valdade investeeringusuutlikkus on nii kesine, et sellest piisab vaid euroraha taotlemise kaasrahastamiseks. Paljudel on aga omavahendeid liiga vähe isegi euroabi küsimiseks.



Eelmisel aastal kokku hoidmisest rääkides ei pidanud ma silmas ainult raha, vaid ka selgade kokkupanemist, et keerulised ajad tugevamana üle elada. Nüüd on tähtajad kukkunud ja saab kindlalt öelda, et 2009. aastal liituvad vaid Vändra ja Kaisma vald. Seega liigub omavalitsuste vabatahtlik ühinemine teosammul.



Vajadus haldusreformi järele saab alguse paljude omavalitsuste vähesest majandusvõimekusest, praegune kriis toob selle valusa tõe teravalt esile.



Kommentaarid
Copy
Tagasi üles