Otsalti kaasjahilistel võis puududa jahitunnistus

Jahitunnistusi pole kuuikust kellelegi antud ka keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis.

Ida prefektil Aivar Otsaltil on vastava koolituse läbimist tõendav jahitunnistus Postimehele teadaolevalt olemas.

Samas ei saa siiski väita, et jahitunnistus puudub Janek Pritsil, Margus Ratnikul, Veikko Vulfil, Margus Ootsingul, Aivo Filippovil ja Anneli Naadelil, kes kahtlustatavatena relvade ebaseaduslikus käitlemises ja jahipidamises juba varem kinni peeti.

Jahitunnistusi väljastavad Eestis ka teiste maakondade endise keskkonnateenistuse ja praeguse keskkonnaameti osakonnad ja keskset andmebaasi praegu veel ei ole.

Niisiis võis mõni kahtlusalustest saada oma jahitunnistuse mõnest teisest maakonnast. Jahitunnistuseta küttimine on aga igal juhul salaküttimine.

Kapo huviorbiidis

Teisipäeva hommikul pidas kaitsepolitsei kinni Aivar Otsalti kahtlustatuna grupiviisilises omastamises, eraviisilise jälitustegevuse korraldamises, relvade ebaseaduslikus käitlemises ning ebaseaduslikule jahile ja kalapüügile kaasaaitamises.

Nagu kahtlustusi hoolega lugedes selgub, aitas Otsalt ebaseaduslikule jahipidamisele kaasa ja kuus tema alluvat tegelesid sellega.

Tartu Postimees vestles anonüümseks jääda soovivate jahimeestega, kelle nimed on ajakirjanikule teada. Ühe Tartumaa jahimehe sõnul käisid politseinikud enamasti paari-kolmekümneliikmelise seltskonnaga korraldatud jahtidel.

«Ja viimased kolm aastat olen ma olnud iga kord peale nende jahti paar päeva kapo huviorbiidis,» lausus ta. «Kapo on võtnud jahinimekirjad, sest ametliku jahi puhul registreeritakse kõik jahist osavõtjad.»

Jahilkäijatest umbes pooled olid allika sõnul ajajad, kellel ei peagi olema jahitunnistust, ülejäänud pooled aga relvadega.

Jahi juhataja kontrollis küll konkreetset jahti puudutavaid jahilube, aga lisaks pidi laskjatel olema relvaluba ja vastava koolituse läbimist tõendav jahitunnistus.

Jahimehe sõnul on kindel see, et nii mõnelgi jahil relvaga käinul polnud jahitunnistust. «Minu teada pole jahitunnistust ühelgi mehel sellest pundist, kes nüüd kinni peeti,» lausus jahimees.

Konfiskeeritud relvad

Jahimees ütles, et iseäranis kriminaalpolitseinikud on võtnud jahtidele kaasa spetsiaalseid jahirelvi, mis on jahimeeste käest konfiskeeritud.

«Kui keegi on millegagi vahele jäänud, võtab politsei relva ära ja siis otsustatakse, kas relv läheb hävitamisele või realiseeritakse see komisjonimüügis ja omanik või tema sugulane saab raha,» selgitas ta.

Jahimehe kinnitusel käiati konfiskeeritud relvadel seerianumbrid maha, et keegi ei saaks identifitseerida, kellele relv varem kuulus. «Pättide keeles nimetatakse sellist relva mustaks relvaks,» lausus jahimees. «Paberite järgi saadeti see relv võibolla tasuta hävitamisele, aga tegelikult läks püss politseinike käes teisele ringile.»

Selliste registreerimata relvade kasutamine on igal juhul ebaseaduslik ja jahimees kinnitas, et on selliseid relvi Lõuna prefektuuri politseinike käes näinud.

Jahimehe sõnul tegelesid politseinikud ka keelatud vahenditega kala püüdmisega. «Nad arvasid tõesti, et on jumalad,» lausus ta. Mis puutub salaküttimisse väiksema seltskonnaga, siis sellistel juhtumitel on vahelejäämised tema sõnul haruharvad. 

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross ütles, et jahipidamisel kasutatud relvade päritolu erinevad versioonid on praegu kontrollimisel, ega andnud täpsemaid kommentaare.

• Aivar Otsaltit kahtlustatakse ebaseadusliku jälitustegevuse korraldamises eesmärgiga diskrediteerida Lõuna prefekti Tarmo Kohvi mainet, erinevate tulirelvade eba-seaduslikus käitlemises, ebaseaduslikule jahile ja kalapüügile kaasaaitamises,  vara omastamises summas üle 10 000 krooni.

• Tartu maakohus vahistas eile Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotlusel Aivar Otsalti.