Skeptik vaatas veetut nõiakaevu

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaallast Massimo Polidorot peetakse mustkunstnik Harry Houdini mantlipärijaks. Laupäevasel loengul esitatud mustkunstitrikkide juurde õpetas Polidoro: «Ärge kuulake, mida mustkunstnik teile räägib, vaid vaadake, mida teevad tema käed.» Seda lauset lõpetades oli ta end ühtlasi vabastanud kolmekordse sõlmega köiest.
Itaallast Massimo Polidorot peetakse mustkunstnik Harry Houdini mantlipärijaks. Laupäevasel loengul esitatud mustkunstitrikkide juurde õpetas Polidoro: «Ärge kuulake, mida mustkunstnik teile räägib, vaid vaadake, mida teevad tema käed.» Seda lauset lõpetades oli ta end ühtlasi vabastanud kolmekordse sõlmega köiest. Foto: Sille Annuk

Laupäeval pidas Tartus loengu Itaalia skeptik Massimo Polido­­ro, kes on uurinud paranormaalseid nähtusi ja püüdnud leida neile teaduslikke seletusi. Siiani pole ta leidnud ühtki seletamatut nähtust.





Te pealkirjastasite oma loengu «Mõistatusedetektiiv endiselt uskumatut otsimas». Mida te teete, kui leiategi ühel päeval tõepoolest seletamatu nähtuse?


Ega kogu lahenduse leidmine ole minu uurimistes parim osa. Parim osa on ikka uurimisteekond lahenduseni.

Kui ma tõepoolest leian midagi, mida teaduslikult tõestada ei saa, siis ma olen väga õnnelik, sest see jääb ajalukku. Esimene inimene, kes suudab leida tõelise paranormaalse nähtuse, on Nobeli auhinnavõitja. Päris kindlasti!

Kas te võtate inimestelt võimaluse uskuda millessegi, mida muidu võiks pidada seletamatuks?

Ma ei võta inimestelt seda võimalust. Teen seda, mida iga teine teadlanegi: püüan leida seletusi asjadele, millest me veel midagi ei tea. Uudishimu on see, mis ongi teinud inimesest ju mõtleva olendi. Uudishimu ei saa takistada, sest muidu me elaksime siiani koopas.

Seega, eesmärk ei ole võtta inimestelt unistusi ära. Unistada võib ju ka maali vaadates, raamatut lugedes või tähti vaadates. Seega on fantaseerimiseks palju teisi võimalusi kui uskuda seletamatusse. Samas muidugi ka näiteks armastus on teaduslikult seletamatu ja ebaratsionaalne, aga me oleme selle olemasoluga igati rahul.

Te olete psühholoog, aga kui palju te teate näiteks füüsikast?


Meie uurimisgruppi kuulumise eelduseks on, et peab teadma kõikidest teadusdistsipliinidest: füüsikast, keemiast, füsioloogiast, bioloogiast, geoloogiast. Ma tean paljut psühholoogiast, sest olen seda õppinud, aga muidugi ei saa me teada kõike kõikidest teadusaladest.

Näiteks detektiiv ei pea teadma kõike lahkamisest või mõrvapaiga uurimisest. Ta on aga nii-öelda ülevaataja. Meie uurimisrühm toimib samal põhimõttel. Meil on erinevate alade spetsialistid, keda kaasatakse vastavalt juhtumile.

Kuidas on selgeltnägijatest detektiividega, keda filmides võib näha – on nad ka reaalsuses olemas?

Minu kolleeg ja eeskuju James Randi pani 30 aastat tagasi miljonidollarise auhinna inimesele, kes suudab kontrollitud tingimustes tõestada, et tal on selgeltnägemise võimed.

Oleme Itaalias teinud eeltestimisi neile, kes on tulnud uuringutele, uskudes, et neil tõepoolest on selgeltnägemise võimed. Paar tõelist petist on ka tulnud lootuses võita miljonit. Aga üldiselt kohtame palju siiraid inimesi, kes ajavad segamini teaduslikult tõestatavad asjad ning tõlgendavad neid paranormaalsetena. Siiani pole veel keegi miljonit võitnud.

Kas olete leidnud lahenduse stigmamärkidele?


Meil on olnud võimalus neid uurida, kuid mitte testida. Testimine tähendaks, et oleme ööpäevad läbi katsealusega koos, sest stigmamärke on väga lihtne endale tekitada noa või mõne kemikaaliga. 

Inimestel, kel on stigmamärke esinenud, on olnud ka psüühilisi probleeme. Nad usuvad jumalat nii tugevalt, et neil tekib vajadus ka teistele seda tõestada endale stigmamärke tekitades.

Kas poltergeistid on olemas?


Olen paari juhtumit näinud. Nendega on tavaliselt alati seotud mõni laps või alaealine. Lisaks on nendel noortel mingi probleem, näiteks nad on kas adopteeritud või on perre sündimas teine laps. 

Millised on teie muljed Eestist?


Täna (16. mail – M.H.) käisime nõiakaevu vaatamas, mis küll kahjuks ei keenud, aga räägitakse, et see pidi väga põnev olema. See pole küll paranormaalne, vaid täiesti seletatav nähtus, kuid tore oli kohtuda inimesega, kes oli absoluutselt veendunud, et tegu on paranormaalse nähtusega.

Massimo Polidoro
• Sündinud 1969. aastal.
• Psühholoogi haridusega, paranormaalseid nähtusi uurinud 20 aastat.
• Mustkunstniku ja skeptiku James Randi õpilane.
• Oma töörühmaga Milano Bicocca ülikooli juures uurinud mitmeid seletamatuid nähtusi, nagu poltergeiste, stigmamärke, magnetiseerunud inimesi. Ükski neist pole aga osutunud paranormaalseks ehk ebaloomulikuks nähtuseks.
-----------------------------------------------------------

Mida teeb skeptik?

MTÜ Eesti Skeptik asutaja Martin Välliku sõnul on inimesed oma olemuselt üsna skeptilised. Me ei suhtu kõigesse alati 100% skeptiliselt, aga selline maa peal olemine  on väga tervislik.
Kuna meedias kõneldakse palju eriliste võimetega inimestest ilma ühegi skeptilise hääleta, siis on Välliku arust loogiline, et skeptikute näol on olemas ka n-ö vastasrinne, kes püüab üleval hoida mõistuse häält.

Osa inimesi arvab, et nii kaua, kuni pole nähtust teaduslikult tõestatud, on tegu kindla peale paranormaalse nähtusega. Teine hulk aga ütleb, et kui praeguste teaduslike vahenditega pole võimalik asja tõestada, on see lihtsalt veel tõestamatu. (TPM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles