Aprilli lõpus oli Eesti maaülikoolis infopäev «Rohelise ülikooli võimalikkusest». Rohelise ülikooli algatusrühma lõid tudengid ja õppejõud juba mullu juunis. Kas nüüdseks on ka konkreetseid ideid, kuidas roheliseks muutuda?
Kas rohelise ülikooli idee Eesti maaülikoolis edeneb?
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
12. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Kalle, Rohelise ülikooli projektijuht:
Infopäeva eesmärk oli tutvustada võimalusi, kuidas olla nii-öelda rohelisem organisatsioon. Ühtlasi tutvustasime küsitlust, millega kaardistasime maaülikooli rahva nägemust keskkonnasäästlikumast ülikoolist.
Oleme moodustanud vabatahtlikest inimestest töörühmad, kes eri valdkondades on hakanud vaatama, kuhu liikuda. Näiteks on meil jäätmete ja toidu töörühm ning haljastuse ja transpordi töörühm.
Järgmisel aastal peaks metsamajale tulema juurdeehitis ja kerkima ka uus hoone. Ehituse töörühm sõnastas oma säästliku ehituse põhimõtted, mis on edastatud projekteerijale. Ehituse käigus võetakse jätkusuutlikkuse aspekte arvesse.
Päris ökomaja ehitama ei hakata?
Päris passiivmaja on raske teha, aga näiteks saab akende kavandamisel arvestada, et maksimaalselt kasutataks loomulikku valgust. Veel on mõeldud katusele panna paar päiksepaneeli, mida saaks kasutada õppevahendina.
Kas maaülikooli võib praegu pidada eriti keskkonnavaenulikuks?
Ta on tavaline organisatsioon, kes ei pööra keskkonnasäästlikkusele erilist tähelepanu. Ühtpidi pole inimeste käitumine kuigi keskkonnahoidlik, aga seda teemat peab väga oluliseks 75 protsenti meie küsitlusele vastanuist. Nad leiavad, et maaülikool peaks olema kõigile teistele eeskujuks.
Kellelt see algatus tuli?
Rühma tõid kokku põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Illar Lemetti ning keskkonnakaitse õppejõud Valdo Kuusemets ja Kalev Sepp.