Kuulus kloostrikoht kasvatab võsa

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niigi kõdusse mattunud müürijäänuseid varjab lisaks ka pealetungiv võsa.
Niigi kõdusse mattunud müürijäänuseid varjab lisaks ka pealetungiv võsa. Foto: Martin Pau

Mõõtmatu kultuuriloolise tähendusega Kärkna kloostri varemete juurest on varastatud keskaegset mungaelu tutvustanud asendiplaan, puudub prügikast ning kloostrimüüri jäänused kasvavad mühinal võssa.





SA Tartumaa Turism juhataja Kaja Allilender tunnistas, et pole sügisest saadik Amme jõe äärseisse varemeisse trehvanud ning stendi räsimine oli talle eilseni teadmata.



Ühtaegu kinnitas Alli-lender, et käib juba lähipäevil Lammiku külas ära ning teeb kõik endast oleneva, et mai lõpuks oleks stend korrastatud ning parklas püsti pandud kuivkäimla.



«Kärkna klooster on väga oluline ajalooline objekt, kuhu on ju maetud esimene Tartu piiskop Herman, aga paraku on Tartu vallal alati praktilisemaid kohti, mille heakorraga tuleb tegeleda,» arutles ta.



Projektist projektini


Endale ja Tartumaa Turismile tuhakirmet pähe raputades tõdes Allilender, et kloostri varemetega tegelemine on olnud seni pelgalt projektipõhine. See tähendab, et ühest või teisest allikast taotletakse summa raha, käiakse paigast hoogtöö korras üle, kuid pidev tähelepanu puudub.



«Mina väga tihti sinna ei jõua, initsiatiiv jooksvalt silm peal hoida võiks tulla ikkagi vallalt,» leidis Allilender.



Tartu vallavanem Aivar Soop ütles, et omavalitsuse pealehakkamist on seni Kärkna kloostri varemete juures pärssinud riigi otsustamatus: kas anda varemetealune maa vallale või mitte. Pealegi on riik kärpinud vastselt valla tulubaasi pea 15 protsendi võrra.



«Peame iga kulutust tõsiselt kaaluma, aga seda saan lubada, et prügikast tuuakse sinna varsti tagasi ja plakati teeme korda,» ütles Soop. «Praegu on lahtine, kas Kärknas on ka laulupeotule üks peatuspaiku, aga kui nii, korrastame seal ilmselt rohkemgi.»



Talvel prügi ei teki


Soop märkis, et nagu Tartu valla supluskohtadest, nii võtab vald sügisel prügikasti ka kloostrivaremete juurest, kuna talviti on käijaid imevähe.



1220. aastatel Tartu–Põltsamaa muinasmaantee äärde püstitatud tsistertslaste mungaklooster sai külge Kärkna nime alles 17. sajandil kohaliku mõisaomaniku Gerteni järgi. Algselt kandis see Valkena, saksapäraselt Falkenau nime.



Kloostri purustasid Liivi sõja hakul 1559. aastal Vene väed. Hiljem lammutati varemeid ehitusmaterjaliks, eriti Tartu linna ülesehituseks pärast Põhjasõda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles