Puud näitavad heliloojale mitmeid märke

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni põhiliselt Neeruti mägede puid pildistanud Alo Põldmäe käib nüüd otsiva pilguga ringi Toomel.
Seni põhiliselt Neeruti mägede puid pildistanud Alo Põldmäe käib nüüd otsiva pilguga ringi Toomel. Foto: Sille Annuk

Puud ilmutasid Alo Põldmäele ennast talve lõpul kaks aastat tagasi. Helilooja kirjutas parajasti «Neeruti süiti» klavessiinile ja käis nädalalõppudel Neeruti mägedes nendes kohtades, mida ta muusikasse vormis.





«Äkki avanes mingi silmaklapp ja ma hakkasin nägema peaaegu igal sammul muusikalisi, näiteks fermaadi- või bemolli- või kandlekujulisi puid,» meenutas Põldmäe.

Kiiresti avasid puud talle ühtlasi Kalevipoja teema. Helilooja suvekodust Kadrinas on Kalevipoja tegevuse jälgi täis kaunis paik kõigest kolme kilomeetri kaugusel.

Märgatud märkide pildistamisega tegi helilooja algust aprillis 2007, esimese fotonäituse seadis ta vaatamiseks üles sama aasta sügisel Kadrina rahvamajas.

Nüüdseks on Põldmäe sealtkandist pärit muusikaliste, Kalevipoja jälgedega, semiootiliste, alfabeetiliste jms puude pilte välja pannud mujalgi. Näitused on olnud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, tema isa, kirjandusteadlase Rudolf Põldmäe sajanda sünniaastapäeva tähistamise aegu Eesti Kirjandusmuuseumis, Tartu Ülikooli raamatukogus ja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Praegu on valik Kopenhaagenis Eesti Vabariigi saatkonnas.

Enamasti on fotode vaatajad piirdunud vaatamisega. Mõnikord on avaldatud autorile ka arvamust. Isegi üks huumorimeeleta inimene on näitusel käinud ja kirjaliku märkuse jätnud. Pildistaja sai sugeda seepärast, et on ühe foto pealkirjaks pannud «Kalevipoja püss» ning seega eksinud tõe vastu, sest Kalevipoja ajal ei olnud veel püssi leiutatud.

Kallistavad puud


Fotoaparaadiga heliloojal on käsil kaks uut metsaga seotud teemat. Ühe tööpealkiri on «Kännud, seened, käsnad, korbad» ning teisel «Armastavad ja kallistavad puud». «See on uskumatu, kui palju on kallistavaid puid!» rääkis ta. «Aga armastus võib olla ka nii suur, et üks hävitab teise.»

Lembeteemast kõneles helilooja Toomemäel tähetorni ja vana anatoomikumi vahel ühe puu ees, kes moodustab tüvest ja oksast P-tähe. P nagu Põldmäe. Ja mõne meetri kaugusel kasvab hiiglaslik helihark.

Need kaks märgiga puud on sattunud täpselt ühele mõtteliselt tõmmatavale sirgele Elleri kooli hoonega. Seal on Alo Põldmäe saanud muusikalise keskhariduse ning sealsamas loodab ta tänavu sügisel hakata õpetama heliloomingut.

Kooli direktori Kadri Leivategija meelest on väga tore, kui helilooja saab tulla küpses eas nii-öelda koju tagasi.

«Ta on heliloomingut õpetanud Tallinnas eelkõige muusikakeskkoolis minu teada üle 25 aasta,» ütles direktor. «See annab märku väga suurest kogemusest kompositsiooniõppejõuna. Ja ta on seni olnud väga tunnustatud õppejõud.»

Uus elu Tartus


Tartus on Alo Põldmäe käinud viimase aasta jooksul üha sagedamini ning nüüd juba rohkem kui kuu Aleksandri tänavas pidevalt elanud.

Elukohavahetuse on tinginud perekondlik muutumine. «Üks Austria turismireis muutis mu elu kapitaalselt,» ütles ta. «Ma leidsin väga toreda tartlanna. Nii et mul on uus elu, uus pere.»

Emajõe Ateenasse tulekul on lisanud õnnetunnet seegi, et siin saab Põldmäe rohkem aega pühenduda komponeerimisele. Tallinnas tegutseva Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja ameti pani ta maha aprilli algul.

«Kui olla tööl rakkes hommikust õhtuni, siis jääb heliloominguks päris vähe aega,» ütles ta. «Ja muuseumitöö on küll väga huvitav, kuid energia läheb selleks, et seitset rauda tules hoida.»

Tartu on heliloojale soodne elukoht. Tallinna tunnistas ta endale liiga kiire tempoga linnaks. «Ma tunnen siin ennast väga hästi,» rääkis ta. «Ma leian siit vanu ja uusi pidepunkte, Tartu on muutunud sõbralikumaks ja ilusamaks.»

Endine kodulinn tundub pärast aastakümneid pealinnas elamist iseäranis huvitav arhitektuuriliselt. «Mul on tänu fotograafiaharrastusele tekkinud huvi detailide vastu,» ütles Põldmäe. «Ma jälgin ka arhitektuurilisi detaile – aknaid, uksi ja katusealuseid. Avastan uuesti Tartu vanu hooneid.»

Näiteks möödunud reedel imetles ta Karlova mõisa lausa tund aega jutti. «Tartus on huvitavat arhitektuuri üsna kompaktselt, aga vanu maju on veel vaja väga palju korda teha.»

Kui Alo Põldmäe oli veel koolipoiss, rääkis isa talle, et Tartu on nagu rõngassai – kesklinn puudub. Praegu on kesklinn juba peaaegu olemas.

«Mul on väga hea meel, et kerkinud on sellised hooned nagu kaubamaja, mille vastu küll kõvasti protesteeriti, ning sellised uunikumid nagu Tigutorn, Tasku ja Plasku,» ütles ta. «Ja kui lisandub Ahhaa keskus, saab Tartu kesklinn veel võluvamaks.»

Taastartlasele on meeldivalt silma hakanud uued skulptuurid. «Aga kus on kultuuri alustugede Koidula ja Jannseni monumendid?»

Tartu on juba jõudnud ka tema kõige värskemasse heliloomingusse.
Tallinnas kõlas festivalil «Eesti muusika päevad» ühe esiettekandena pianist Ralf Taali esituses Põldmäe «Viis Eesti maastikku». Üks selle osi on inspireeritud Emajõest, mille muutumist on helilooja jälginud talvest tänini.

Muuseumitöö jätk


Uudisteose esiettekanne oli 21. märtsil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Sealsest ametist prii, jätkab Põldmäe siiski muuseumiga koostööd.

Pooleli on kaks suurt teemat. Tartu lähedalt Väägverest pärit maailmakuulsa kontrabassimängija Ludvig Juhti kohta on kirjutamisel monograafia ning koostamisel on album Eestis valmistatud klaveritest. Ja päris oma katuse alla on veel viimata Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum.

«Ta on väga innustunud klaverite koguja,» märkis Elleri kooli direktor Kadri Leivategija.
Ühtlasi tõstis ta esile Alo Põldmäe sõbralikkust, suuri teadmisi ja vaimset rikkust. Tema naasmine sünnilinna rikastab Leivategija sõnul kindlasti oluliselt siinset muusikaelu.

CV
• Helilooja ja pedagoog Alo Põldmäe sündis 22. mail 1945 Tartus.
• Aastal 1949 küüditati perega Siberisse, kust lubati Eestisse naasta 1955.
• 1957 alustas klaveriõpinguid legendaarse Tartu klaveriõpetaja Aleksandra Sarve juures.
• 1960 astus Tartu Muusikakooli, mille lõpetas 1964 oboe erialal Jaan Hargeli klassis.
• 1970. aastal lõpetas kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, olles viimane, kes läbis täieliku kursuse Heino Elleri juures.
• On olnud Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja, ERSO oboemängija, Eesti Raadio arvutuskeskuse muusikakodeerija, Tallinnfilmi muusikatoimetaja, Heliloojate Liidu juhatuse vastutav sekretär ja aseesimees, laulnud legendaarses ansamblis Collage ja Tallinna Kammerkooris.
• Aastatel 1993–2009 töötas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhatajana.
• Tallinna Muusikakeskkoolis ja Georg Otsa nimelises muusikakoolis on tal praegu kokku 12 heliloominguõpilast.
• Esimesed teosed kirjutas Tartu Muusikakoolis õppimise ajal, senises loomingus on rohkesti instrumentaalseid kammerteoseid, Vanemuises on tema lavateostest tulnud vaatajate ette balletid «Merineitsi» ja «Sõnni tund».
• Kõige värskem tema teose esiettekanne oli 21. aprillil 2009 Tallinnas festivalil «Eesti muusika päevad»: pianist Ralf Taal esitas «Viis Eesti maastikku».
• Tütar Helen Põldmäe on USAs Michigani Ülikoolis magistrantuuri lõpetanud pianist ja muusikapedagoog.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles