/nginx/o/2009/05/04/172953t1hd0db.jpg)
Et paar aastat tagasi lukustatult ning mullu pea tühjalt Atlantise ees seisnud randumissild ka tänavu paatideta ei jääks, peab linn EASiga läbirääkimisi, kuidas tagada ühteaegu paatide turvalisus ja ligipääs linlastele.
Linn otsib paadisillale tulevikku
/nginx/o/2015/09/09/4468987t1hc3de.jpg)
5. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006. aastal rajas linn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu (EAS) saadud toetusraha abil 1,49 miljonit krooni maksnud randumissilla Atlantise ette Emajõele. Kuigi sild oli mõeldud avalikuks kasutamiseks, selgus peagi «nokk kinni, saba lahti» olukord – avalikult kasutatavat randumisala ei tohi lukustada, kuid lukustamata sillale paadiomanikud oma kalleid sõiduriistu ei jätnud.
Läinud nädalal käis linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori Monica Hankovi jutul, et leida siiski silla kasutuses hoidmiseks kompromissi. Kaasas oli tal SA Emajõe Jõeriigi juhataja Viktor Nukka.
Seni on linn teinud paadisilla haldamiseks kaks hanget ja mõlemad on huvipuudusel lörri läinud, nüüd tehti ettepanek, et sihtasutus võtaks silla valvamise enda kanda.
Lisakohad
Nukka sõnas, et Emajõe Jõeriik oleks randumissilla haldamisest tõesti huvitatud, kuid kindlasti ei saaks kõik viisteist paadikohta olla avalikult kasutatavad. Et silla valvamisega mitte miinusesse jääda, tuleb osa kohti välja rentida.
Monica Hankov nentis, et EAS oleks nõus, kui Emajõe Jõeriik rajab olemasolevatele kohtadele oma raha eest lisakohti, mis oleksid lukustatavad. Samuti oleks EASile vastuvõetav, kui turvalisuse tagamiseks pandaks paadisild kell 22 lukku ja avataks taas kell 8.
Nukka sõnul on lisakohtade rajamine täiesti võimalik, selleks taotleks Emajõe Jõeriik taas toetusraha. Kaks aastat tagasi küsis randumissilda valvanud Info Auto ühe paadikoha eest renti 8000 krooni kuus, Nukka usub, et sihtasutus saaks odavamalt hakkama, kuna selle eesmärk pole tulu teenida.
Nukka sõnul on sihtasutus teinud ka randumissilla kohta teostatavus-tasuvusanalüüsi, mille järgi tasuks silla haldamine ära, kui kõik kohad oleksid seal maksulised. «Aga paraku me ei saa sellisest variandist rääkida ja ei tahagi,» lisas ta.
Vähe paate
Rein Haak tõdes, et kui linn EASilt randumissilla rajamiseks raha taotles, oli sild tõesti mõeldud täiesti avalikuks kasutamiseks, mitte nii, et sellele pannakse turvalisuse tagamiseks raudvärav ette.
Siis mõeldi silda selleks, kui paadiomanik sõidab linna, jätab paadi mõneks tunniks Atlantise ette, teeb linna peal tiiru ja sõidab edasi.
«Aga majandus ei ole meil veel nii arenenud, et jõeliiklus nii tihe oleks,» nentis Haak randumissilla tühjana seismise põhjust.
Monica Hankov tõdes, et kuna linn taotles raha just sellisest meetmest, mis on ette nähtud avalikus kasutuses olevate objektide rahastamiseks, ei saa lubada paadisilla lukustamist ning kõigi kohtade väljarentimist.
Rein Haak lisas veel ühe põhjuse, miks valveta sild kasutust ei leia: kindlustus nõuab, et paati hoitaks kohas, kus on tagatud selle valve. Randumissilla mehitatud valvele kuluks Haagi kinnitusel ühe hooaja jooksul 200 000 krooni ning linn ise selle eest maksta ei jaksaks. Küll aga võiks linn omalt poolt maksta videovalve eest.