Keegi lehelugeja, kes palus ennast nimetada lihtsalt pornodoonoriks, andis reporterile hunniku eestikeelseid pornoajakirju koos sooviga need loovutada naistekliiniku viljatusravi osakonnale.
Lugeja osutas haiglale pornoabi
24. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise soovi ajendiks oli uudis erootilise ja pornograafilise sisuga ajakirjade kadumisest nimetatud osakonnast. Millal ja kuidas porno kaduma läks?
Naistekliiniku direktor Aivar Ehrenberg alustas inter-vjuud naeruturtsatusega. «Sellest anekdootlikust loost on võimatu ilma naeruta rääkida,» ütles ta. «Ühel hommikul mulle teatati, et ajakirjad on spermaloovutamise ruumist eelmisel päeval kadunud.»
Uudis internetis
Mõne inimese hommikusest vestlusest sellel teemal kasvas välja nende tutvusringkonna küsitlemine – et kas keegi tooks uusi ajakirju. «Aga keegi arvas, et paneks listi üles. Ja selline uudis levib uskumatu kiirusega,» rääkis direktor.
Abivajajad paarid tulid ka tollel hommikul kliinikusse. «Muidugi ei jäänud töö seisku, organiseerisime kiiresti midagi asemele. Aga fakt iseenesest on kurb, et asjad hakkavad kaduma seda enam, mida viletsamaks läheb majandusjärg.»
Neid paare, kes on saanud oma viljatusprobleemidega abi naistekliinikust nõnda, et abivahendite hulgas on pornoajakirjad, on doktor Ehrenbergi hinnangul valdav enamik.
«Süsteem on selline, et mees annab spermaproovi viljastamise päeval. Kas ta kasutab neid abivahendeid või teistsuguseid, aga kuidagi tuleb analüüs kätte saada,» rääkis ta. «Ajakirjad on tootmisvahend nagu mõni teine.»
Doktor juhatas reporteri tuppa, millel laiust poolteist ja pikkust umbes kolm ja pool meetrit. Sealsele väiksele kapile jäi paarkümmend selle sajandi alguses trükitud eestikeelset täiskasvanute ajakirja.
Kas on midagi niisugust, mida oleks arstidel vaja lehelugejatelt rohkem kui žurnaale?
«Põhimõtteliselt peaks meditsiin toime tulema sellega, mida haigekassa suudab pakkuda. Me ei tunne praegu karjuvat puudust millestki. Täname kõiki heade soovide eest, aga üritame hakkama saada sellega, millega peaksime hakkama saama,» ütles doktor.
Eelarvekärpimine
Majanduslangusest tingitud eelarvekärpimine puudutab aga ka viljastamist ja laste sündi.
«Viljatusravi raha on mõnevõrra eraldi üldisest haigekassa rahavoost. Suur jagu sellest on riikliku toetusega eriprojekti raha,» ütles doktor Ehrenberg. «Võrreldes selle rahaga, mida me saime kasutada eelmisel aastal, on tänavust eelarvet 21 protsenti vähem. See on märkimiväärselt palju. Ja kes teab, kuidas see aasta jooksul võib veel muutuda.»
Muid naistehaigusi ja ka sünnitusi ei ole eelarvekärpimine nii palju puudutanud. Naistekliinikul on tänavu raha praeguse seisuga 2,5 protsenti vähem kui aastal 2008.