Sada aastat noor Liivika

Karskusselts. See on esimene, mis meenub korporantidele ja teistele akadeemiliselt organiseerunud tudengitele Liivika mainimisel. Tegelikult on Liivika väikseim ja demokraatlikem akadeemiline üliõpilasselts, kus muu hulgas edendatakse ka karsklust.

Kassitoome nõlval seisvasse majja sisenejal tekib tunne, et siin ei saa kindlasti olla meesteorganisatsioon, sest maja on ülipuhas, liisunud õlle haisu asemel hakkab ninna värske kohvi aroom ning uksele külalisi vastu võtma tulnud noorhärrad kannavad siseruumides vahetusjalatseid.

Naised külalisõhtul

Esiteks tuleb kindlaks teha, kas tegu on siis karskusseltsiga või mitte. ÜS Liivika vilistlaskogu esimees Luigi Päri annab kiire selgituse: «Me ei suru oma liikmetele karskust peale, kuid reegel on, et siin majas ei jooda.» Noorliikmete kasvatusega tegelev vanamees Taavi Hein lisab muiates, et miski ei takista pärast Liivikas veedetud meeleolukat õhtut sõpradega väikest õlut võtmast.

Väikesesse, vaid paarisaja liikmega organisatsiooni on aegade jooksul kuulunud mitmeid silmapaistvaid teadlasi ja ühiskonnategelasi. Füüsik Kalev Tarkpea astus 1990. aastal Liivikasse oma kolleegi dotsent Aleksander Pae mõjutusel, kes oli Liivikasse astunud 1934. aastal.

«Minu arvates on Liivika kogu aeg olnud vabade, üksteisest lugu pidavate kohusetundlike akadeemiliste kodanike ühendus,» rääkis Tarkpea.

Kaasvõitleja Mihkel Heidelberg tõi pärast lühikest mõtlemisaega Liivikasse astumise põhjuseks inimesed. Need inimesed inspireerivad ja on oma tegevusega eeskujuks ja see innustab samuti pingutama, sedastas ta.

Sarnaselt teiste seltside ja korporatsioonidega võtavad liiviklased endi hulka uusi liikmeid  külalisõhtutega. Enamik liikmekandidaate tuleb seltsi siiski liikmete tutvuste kaudu, kinnitasid Hein ja Päri. Samas on Liivika korraldanud ettekandeõhtuid, kuhu on oodatud olnud kõik üliõpilased, sealhulgas ka naised.

Külalisõhtud toimuvad sageli kõnekoosoleku vormis, kus teemaks ühiskonnas aktuaalsed teemad. «See aasta kuulutasime üle hulga aja esimest korda, et me ootame meestudengeid, sest üle-eelmise semestri külalisõhtule tuli naisi kaks korda rohkem kui mehi, kuna teema oli väga paeluv,» rääkis Hein muigega.

Head lapsed vitsata

Kolmanda sektori organisatsioonina on Liivikal täita ka oluline ühiskondlik roll: oma liikmete harimise ning avatud referaatõhtutega antakse oma panus kodanikuühendusena.

Liivika on Tartu akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest kahtlemata üks vabamaid. Nende liikmete ühiseks põhimõtteks on: kohusetunne kasvagu, et sundus võiks kaduda!
Luigi Päri selgitab, et ühena vähestest akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest pole Liivikal oma liikmete kasvatamisel järgitavat karistussüsteemi.

«Meie vanas kodukorras on karistused olemas, kuid pärast taasasutamist pole neid rakendatud,» meenutas Taavi Hein.

Päri lisas, et mõistlike inimestena mõistavad kõik liikmed ühtmoodi, kui nad on midagi valesti teinud, ning hindavad vabatahtlikult Liivikasse panustamist. Õiguste osas polegi seltsi vanematel ja noorematel liikmetel erilist vahet.

«Me tõmbame võimalikult vähe piire noorliikmete, tegevliikmete ja vilistlaste õiguste vahele,» ütles Päri.

Liivika tegevkonvendis on vaid paarkümmend kaasvõitlejat. Kokku on liiviklasi üle maailma veidi rohkem kui kakssada. Vilistlaskogu esimees on veendunud, et väikese organisatsioonina ei olegi neil tegevkonventi tarvis rohkem liikmeid, kui neid on praegu.
Tulevikku vaadates ei näe Päri ka järgmistel juubelitel vajadust oluliselt suurema tegevkonvendi järele.

Liivika ajaloost
• Riia Eesti Üliõpilaste Selts registreeriti 21. aprillil (8. aprill vkj) 1909. aastal Riia Polütehnikumi õppekomitees.
•  Asutajad Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi Laene liikmed ja 11 korp! Vironiast välja astunut.
• 14. veebruaril 1921 võeti nimeks Liivika, viidates üliõpilaste Liivimaa päritolule.
• 21. veebruaril 1921 registreeriti selts Tartu Ülikooli juures.
• Tabavalt võtab Liivika ajaloo ja tänapäeva kokku Eesti Naisüliõpilaste Seltsi poolt Liivika

100. aastapäevaks pühendatud luuletus:

Kas pole mitte nii,
et kauges Riias
justkui alles eile liivakasti
ronis mehi mitut sorti,
masti?
Seal võeti uusi sõpru seltsi,
et ühtselt käia hulgakesti
ja mängureeglidki said
paika,
et hiljem ei saaks üksteist laita.

Nii kasvati siis aastaid
koos –
rõõmsad mehed rõõmsas hoos,
ajas uusi võrseid kui taim
Seltsi hing ja Seltsi vaim.

Kuid ei aastad küsi luba –
sada neid on täis teil juba.
Habe hall on pea et maani,
varsti nõuab oma saani.
Kuid härradel – küll veab teil ikka –
halli karva-kortsuga muret pole pikka:
vaid väärikust teil lisab see,
ei miskit viga jõul-mõttel tee.
Pealegi – jalg on all ju ikka kerge,
vaim värske, mõistus erge.

Ju vist seepärast
on mitmel pool häid sõpru teil,
õnn nii teid kutsuda ka meil.
Me soovime teil kõike head,
nii tervist, iga, jõudu-jaksu,
rikast elu, kõhtu paksu!