Vallavanem mõõdab töö mõtet lastega

Rannu vallavanem Uno Rootsmaa leiab, et õige omavalitsusjuht raha vähesuse pärast ei hädalda, ja mõõdab oma töö väärtust eeskätt laste heaolu ning tulevikuväljavaadetega.

Sügisel täitub teil kümme aastat vallavanemana. Kas tunnete endas särtsu, et jätkata selles ametis ka pärast kohalikke valimisi?

Mõtlen valimistel mitte kandideerida. Midagi peaks tohutult muutuma, et ma teistpidi otsustaks.

Miks?

Kui alustasin, oli tööd väga palju. Sisuliselt oli tarvis vald üles ehitada. Nüüd on olukord kõvasti muutunud.

Kas pole siis enam midagi teha?

Ka raskes olukorras on kindlasti midagi teha, kuigi rahapuudus seab muidugi kitsamad piirid. Aga varem oli ehk lihtsam selles mõttes, et eneseteostuseks oli rohkem ruumi.

Ma pean Rannu vallavolikogu tänama, nad andsid mulle üsna vabad käed. Ma ei kuulanud jutte, et raha ei ole ja järelikult midagi teha ei saa. Kuulasin oma sisehäält, tegin plaane ja lõpuks sain teha ikkagi nii, nagu tahtsin.

Olen õppinud, et kui raha pole, tuleb ühelt poolt lõpetada mõttetud kulutused, mis valda ei arenda, teiselt poolt aga rahaallikaid tekitada. Ma ei pea eelkõige silmas igasuguste projektide kirjutamist, vaid seda, et vald oleks ise suutlik kaootilistest abirahadest hoolimata oma elu parandama.

Reforme peab alustama iseendast, oma haldus- ja valitsusalast. Rannu vald on Tartumaa omavalitsuste hulgas keskmise suurusega, aga meie valitsemiskulud on kõige väiksemad.

Kaks kolmandikku Rannu volikogust on Rahvaliidu käes. Kui teie sügisel uuesti ei kandideeri, kas siis haarab siin võimu IRL, Reformierakond või keegi kolmas?

Kindlasti mitte. Aga meie ei ole siin tähtsustanud ka, mis erakond võimul on. Mina olen tihti öelnud, et kuulun enda erakonda ja ajan asja, mida pean õigeks. Parteilt sa ju otseselt mingeid suuniseid ei saa.

Rootsmaa arvates tuleb tasuta teenustega anda noorperedele kindlustunne.
Aga räägitakse ju, kuidas kõik need Võrtsjärve-äärsed arendused, järvemuuseumid ja puhkekohad on tehtud Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahaga just Villu Reiljani võimuperioodil.

Sellist seost ei tasu luua. Esiteks oleme saanud raha väga vähe. Teiseks võime arutleda, kas neist rajatistest on sündinud eelkõige kasu vallarahvale või üldsusele.

Miks pidi keegi meid poliitiliselt aitama? Mõttetu. Võrtsjärve äärde oli ju lihtsalt vaja puhkealad rajada.

Mida te siis tegema hakkate, kui sügisel vallavanema ametist priiks saate?

Pole veel mingeid mõtteid, ausõna. Pakkumisi pole ka tehtud.

Ehk hakkate seirama suurt poliitikat?

Ma pole üldse esiletrügija. Kui mul ongi mingi ambitsioon, siis tahe tõestada, et üks väike maakoht nagu Rannu saab olla ilus ja korras, et siin saab olla mingites asjades parim.

Mingis mõttes on see nagu muinasjutu tõekstegemine. Rannu keskkool on riigieksamite tulemuste järgi Eesti parim maakool, meie õpilased on olnud viimased kolm aastat Eesti põhikoolide meistrid võrkpallis, juhime «Kümmet olümpiastarti». Ka presidendi heakorraauhind pole mingi tühiasi.

Kas eelarve koostamise pinged on Rannus järele andnud?

Rahapuudus toob pingeid tõesti ja eks neid on jäänud ikka, sest eelarve vähenes ju 20 protsendi võrra. Nagistamist oli, aga loodetavasti suutsime olla niivõrd konservatiivsed, et eelarve täitub.

Mis oli kõige valusam otsus?

Investeeringud.

Jäähall?

Investeerimisplaane oli palju, aga jäähall osutus vist tõesti nii suureks, et ei mahtunud paljudesse peadesse ära. Mina oleksin ikkagi üritanud, kuigi vaesel ajal võib kartus tuleviku ees olla õigustatud.

Mina halli täitumuse ja ülalpidamise pärast väga ei muretsenud. Mõtlesin kaugemale: jäähall tooks juurde peresid, tooks juurde lapsi. Lõpuks tuleb kõike mõõta laste järgi. Sest kellele sa seda valda hoiad ja teed, kellele see kultuur ja heakord, kui lapsi ei ole.

Mis lugu teil ikkagi selle Rannu sotsialismisaare ehitamisega on? Tasuta koolilõunad, töövihikud, huviharidus, lasteaed – kas need hüved ei võiks jääda siiski eeskätt vaesemaile?

Eks me ole pidanud silmas seda, et sellised asjad annavad noortele peredele kindlustunde. Et inimesed vallast ära ei koliks ja mõni ka tagasi tuleks. Pealegi on meil vahed vaesemate ja rikkamate vahel üsna väikesed.

Mis raamat teil praegu pooleli on?

Ei, praegu pole ühtegi. Ma ei jõua palju raamatuid lugeda, internet on põhiline allikas: uudised, sport. Muidugi tuleb kursis olla poliitikaga ja õnneks ei jõua ma enam iga asja peale vihastada, nii et vererõhku see oluliselt ei mõjuta.

Riigieelarve tegemise juures mõtlesin küll, et kui valla tasemel niimoodi eelarvet teha, oleks ammu hundipassi saanud. See on uskumatu, et isegi praeguses olukorras ei lase poliitilised ambitsioonid inimestel normaalset tööd teha ja langetada ratsionaalseid otsuseid. Mõistust tuuakse pähe jupphaaval: oi, nüüd on selline olukord, peab midagi tegema.

Teie isa, kunagine Rannu sovhoosi peazootehnik Ülo Rootsmaa oli agar jahi- ja kalamees.

Miks teie jahil ei käi?

Noorena isaga ikka käisin, aga pisik kadus pärast isa ja ema lahkuminekut. Omal ajal tundus see muidugi põnev, aga nüüd pole mul enam tahtmist tappa ühtegi looma. Kala püüda ka ei taha.

Olete olnud üsna kibe käsi võrkpallis. Kui sageli veel mängite?

Viimased kuud olen käinud nädalas korra kooli võimlas kohalike meestega mängimas. Vahepeal ei mänginud mitu aastat, sest minulgi lõid välja võrkpallurite hädad: parema käe õlavarde lööb närvi- või lihasvalu.

Olete kahe täiskasvanud poja isa. Kas vitsa tarvitasite?

Vahel ikka. Võibolla oleks saanud ka ilma, aga lapsed peavad tundma vanemate reaktsiooni, kui on tehtud midagi väga halba. Ükskõikne ei tohi olla.

Mulle tundub, et sain vanemailt geenidega kaasa õiglustunde ja sallimatuse omakasu vastu. Olen püüdnud neid väärtusi oma lastelegi edasi anda. Kui vanem poeg keskkooli lõpetas, ütles ta mulle: aitäh kasvatamise eest.

Arvamus

Heino Gottlob
Rannu vallavolikogu esimees

Ta läks natuke liiale, kui tahtis hakata jäähalli ehitama. Tartu Lõunakeskuski ei majanda end enam oma jäähalliga ära, selline asi praegu Randu teha, paarile-kolmekümnele kasutajale, oleks ju mõttetu.

Väljapoole on ta teinud vallale kõva reklaami, aga oma rahvast nagu hästi ei soosi. Minu arvates tuleb inimesele juurde minna ja rääkida, aga tema nagu ei oska seda kuigi hästi.

Vaike Roots-maa
Abikaasa, Rannu keskkooli õpetaja

Ta on kriitiline, samas optimistlik ja teotahteline. Kui midagi ette võtab, viib tavaliselt lõpule ka. Ja püüab teha nii, et kõigil oleks hea.

Ma ei ütleks, et ta on kuidagi liiga isepäine. Mida aasta edasi, seda rohkem tahab ta minu meelest asjade üle arutada.

Isana on ta olnud nõudlik. Poistel pole olnud kunagi seda, et teen, mis tahan, ja lähen, kuhu tahan.

CV

• Sündis 1958. aasta 1. augustil tänasel Valgamaal Pukas.

• Pärast Vodja ja Saarepeedi 8-klassilist kooli õppis 1973–76 Viljandi 5. keskkoolis. 1972–1976 käis Viljandi spordikoolis võrkpalli-, hiljem kergejõustikutreeninguil.

• Aastail 1976-–1978 oli Rannu Lenini-nimelise näidissovhoosi ehitustööline. 1978-–1982 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemia majandusteaduskonnas.

• 1982–84 oli Rannu sovhoosi arvutusbüroo juhataja, 1984–88 sama sovhoosi peaökonomist, 1989–90 Tartu Agrotööstuskoondise pearaamatupidaja.

• 1991–1992 oli Rannu valla majandusnõunik, 1993–1995 Eesti Maapanga Rannu harukontori juhataja ning 1995–1999 Ühispanga Rannu kontori juhataja.

• 1999. aastast tänaseni on olnud Rannu vallavanem. Alates 2002. aastast Eestimaa Rahvaliidu liige. Abielus Rannu keskkooli geograafia- ja käsitööõpetaja Vaike Rootsmaaga. 28-aastase Lauri ning 26-aastase Erkki isa.