Eesti Rahva Muuseumi asutamisel täpselt sada aastat tagasi oli kihelkond tavapärane piirkondlik üksus. Vahepeal unustusehõlmas olnud maa-alade piirid hakkavad nüüd Eesti teedel saama silmaga nähtavaks.
ERMi juubel tõstis ausse kihelkonnad
15. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilne ERMi juubelipäev algas postimuuseumis margi esitlusega ning jätkus aktusega Tartu Ülikooli aulas ja õnnitlustega näitusemajas. Enne piduõhtut Vanemuise kontserdimajas kogunes asjaosalisi Luunja silla juurde, et avada Võnnu kihelkonna piiri silt. Uudistajaid oli mitusada.
ERMi juubel ja vanade piiride märgistamine sobivad hästi kokku, sest muuseumi kogud on algusaastatest peale korraldatud kihelkondliku kuuluvuse järgi. ERMi peaarhivaari Tiina Taela jutu järgi tulevad just nõnda selgelt esile rahvakultuuri paikkondlikud erinevused.
Enne võõraste vägede tulekut 13. sajandi algul oli kihelkondi umbes 45. Nendest loodud kirikukihelkonnad püsisid aastani 1925, mil neid oli 108.
«Aastasaja jooksul on Eesti administratiivses jaotuses palju ümberkorraldusi tehtud,» märkis Tael. «Tänaste valdade piirid ei kattu kihelkonnapiiridega, mõned külad vallast kuuluvad ühte, teised teise ja vahel kolmandassegi kihelkonda, kuid meie paikkondliku identiteedi aluseks on endiselt kihelkond.»
ERMi juubeli puhul kõnelesid esimese piiritähise juures Tartu–Räpina maanteel Luunja silla Tartu-poolses otsas Tartu-Maarja ja Võnnu kihelkonna piiril kõigepealt muuseumi direktor Krista Aru ja vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Mõlemad rõhutasid kihelkondade olulisust ka tänases elus.
Lauljaid, pillimehi ja tantsijaid oli mõlemast kihelkonnast: ansambel Dialekt Priit Moppeli juhatusel, laulu- ja mängukoor Helin ning tantsuansambel Kaera-Marid.
Viimaste esitatud rahvatants «Kaera-Jaan» on ERMi giidi-metoodiku Virve Tuubeli sõnul alguse saanud sealkandis tegutsenud legendaarsest sepast Jaan Matsonist, hüüdnimega Kaera-Jaan.
ERMis on esemeid Võnnu kihelkonnast 532 ja Tartu-Maarjast 382, lisaks on mõlemad esindatud muuseumi fotokogus ja käsikirjalises arhiivis. Mõndagi neist pakub vaadata esmaspäeval avatud uus näitus «Rahva muuseum. ERM 100».
Koostöös maanteeameti, kohanimenõukogu ja mitmete teiste asutuste ja isikutega on kihelkonnapiiride tähised kavas põhi-, tugi- ja kohalikele teedele paigaldada kõikides Eesti maakondades kahe aasta vältel.
Juubeliüritusi jätkub ka tänaseks.
President Toomas Hendrik Ilves
Eile Tartus peetud Eesti Rahva Muuseumi juubeliaktusel sõnas president, et läbi sajandi on sellest muuseumist saanud meie iseseisvuse üks kindlamaid alustalasid, millelt otsiti ja leiti tuge ka kõige raskematel aegadel.
Riigikogu esimees Ene Ergma
Ene Ergma rääkis, et igal rahval, igal riigil peab olema mälu. Eesti riik on noorem kui rahvamuuseum, kuhu on rahvakultuuri kajastava ainese kogumise, uurimise ja populariseerimise kaudu talletatud mitte ainult eesti rahva mälu – siin on ka teiste soome-ugri rahvaste, samuti Eestis elavate rahvuste ja meie naaberrahvaste mälu. ERM on näinud meie riigi sündi ja elu, elanud üle Nõukogude okupatsiooni ja vaatab täna, hoolimata oma soliidsest east, optimistlikult homsesse.
Laine Jänes kinkis kaks jalgratast
Et Eesti Rahva Muuseumi töötajad saaksid tulevase maja hiiglaslikul ehitusplatsil hõlpsamini liikuda, sai muuseum oma sajandaks sünnipäevaks kultuuriministrilt kingituseks kaks jalgratast.