Sajas aastas leidub head ja halba

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERMi fotoosakonna kauase alustala Jüri Karmi tööruum on ERMi peahoones Veski tänavas otse katuse all.
ERMi fotoosakonna kauase alustala Jüri Karmi tööruum on ERMi peahoones Veski tänavas otse katuse all. Foto: Margus Ansu

Eesti Rahva Muuseum ei ole ainult asjad, vaid ka ideed. Kuid inimesed eelkõige. Peale noorte teevad ERMis oma igapäevatööd mitut aega näinud mehed ja naised, nagu näiteks Jüri Karm ja Eevi Astel.




Oma sajanda aastapäeva puhul algatas Eesti Rahva Muuseum kogumiskampaania «Kingi muuseumile päev oma elust!», mille osalemistingimused ja -ankeet on ERMi veebisaidil.

Muuseum kutsub kõiki üles jäädvustama 14. aprilli 2009 kõikvõimalikul moel – tekstid, fotod, blogimärkmed, filmid – ja edastama see kogudesse talletamiseks järgmisteks sajanditeks.

Ei ole kindel, kas peavarahoidja Eevi Astel (70) ja fotokonservaator Jüri Karm (69) osalevad üldrahvalikus päevakinkimise ürituses. See-eest on nad kindlasti kinkinud ERMile oma elust aastakümneid.

ERMis aastakümneid


Eevi Astel asus tööle teadusosakonna tehniku ametisse siis, kui ERMi asutamisest oli möödunud 54 aastat, ning Karm fotograafi ametisse seitse aastat hiljem, suvel 1970. Eesti oli toona NSV ning Eesti Rahva Muuseum oli Eesti NSV riiklik etnograafiamuuseum.

Nõukogude võim asus üldrahvalikus kogumistöös kasvanud ja rahvale armsaks saanud muuseumi lammutama juba oma esimesel aastal: ERM jagunes 1940 etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks.

Eriti tugevaks läksid ideoloogiline surve, keelud ja käsud alates aastast 1950. «Lasti lahti põhiline vana kaader, kes oli osalt pärit veel Raadi aegadest,» rääkis Eevi Astel. «Ja hakati ka kogusid puistama, üks eesmärke oli paisata laiali muuseumi tuumikkogu.»

Osa vara läks ajaloomuuseumi ja kunstimuuseumi Tallinnas. Väga palju viidi ära kultuuriloolist materjali, näiteks sõjavägedega seotud riietust ja mõisakultuuri esemeid. Põhjalik revideerimine tehti raamatukogus ja fotokogus.

«Fotokogust eraldati 10 000 fotot, kus olid peal või mille olid pildistanud ebasoovitavad isikud,» ütles Eevi Astel. «Nende nimed kaeti isegi kartoteegikaartidel kõvasti kinni.»

Peavarahoidja rääkis nendest koledatest aastatest Veski tänavas ERMi peahoone esimesel korrusel. Samas majas on otse katuse all ERMi fotoosakonna kauase juhataja Jüri Karmi tööruum.

Poole sajandi tagune vaenulik suhtumine rahvuslikku rikkusesse on silmaga näha ringi rändaval näitusel «Tuhande sammuga», mida oli viimati võimalik vaadata Maailmafilmi festivali aegu Athena kultuurikeskuses. Väljapaneku üks koostajaid on Jüri Karm.

Illegaardi galerii algatusel aastal 1993 umbes tuhandest pildist koosnevas väljapanekus on objektiivse ülevaate saamise nimel kopeeritud ERMi fotokogust kataloogiraamatu järgi iga 182. foto. Mõnigi pildiruut näitusel on must, näidates nõnda selle foto kunagist eemaldamist kogust.

Üllatavad avastused


Viimased kümmekond aastat on Jüri Karm ERMis pidanud konservaatori ametit.
Et väärtuslikke pilte saaksid vaadata ka järeltulevad põlved, tuleb haprale materjalile kantud õhukestesse kihtidesse talletatud pildilise ajalooga õrnalt ringi käia. Muu hulgas paneb ta seepärast vanad fotojäädvustused happevabadesse paberümbrikesse.

Konserveerimistöö ja ka kogude üksikasjaline ülevaatamine on kaasa toonud üllatavaid avastusi.

«Üle kümne aasta tagasi toodi mulle hallitanud, mustad ja määrdunud klaasnegatiivid,» ütles ta. «Nende hulgast ma leidsin ühe Vändras pildistatud autokroomi 1920. aastatest. See oli tõesti üllatav leid.»

Autokroom on niisugune värvifoto menetlus, milles klaasile kantud kolme värvi tärkliseterad toimivad koostöös valgustundliku mustvalge emulsiooniga.

Nüüdne klaasnegatiivide ümberpakkimine on toonud kaasa veel mõne autokroomi leidmise. Need on samuti 10 x 15 klaasil ja kujutavad Tartu vaateid 1920. aastatest. «Selliseid üllatusi tuleb veel,» ennustas konservaator.

Praegu käib muuseumis töö digikaameratega. Nõukogude aja lõpul suurte raskustega hangitud väga korralikud Ni­­koni ja Hasselbladi kaamerad kogu muu tarviliku tipptasemel varustusega on fotoosakonna praegusel juhatajal Arp Jüri poeg Karmil korralikult tallele pandud.

Raadi uue muuseumihoone projekteerimisel on arvestatud sellise fotolabori sisustamisega, kus saaks kasutada eelmise põlvkonna fototehnikat.

«Selle eesmärk on oskusteabe säilitamine, sest praegu on juba väga vähe neid noori, kes teavad, kuidas filmi ilmutatakse, millised paberid ja filmid on olemas,» ütles Jüri Karm. «Ma ise pildistan värvifilmi peale, digikaamerat mul endal ei olegi.»

Raadi uues hoones


Raadi uue hoone ehitamist ja valmimist ootab pikisilmi ka Eevi Astel. Praegu summutab ruumikitsikus üha elavnevamat etnograafiliste esemete ja mustrite huvi. «Meil on esemekogude uurimine eelregistreerimisega, sest muidu lihtsalt ei mahu ära,» ütles ta.
Raadi uus hoone annab muuseumile peavarahoidja sõnul täiesti uue elu. «Sellest saab tõeline kultuurikeskus,» ütles ta.

ERMi arvud
Eesti Rahva Muuseumi kogudes on hoiul 135 769 eset, neist:

• 65 000 tekstiil-
• 39 000 puit-
• 12 000 metalleset
• 6500 ehet (neist väärismetallist 4040)
• 12 000 klaas-, nahk-, plast- jm eset
• lisaks 1000 kujutava kunsti teost

ERMis on:
• 2950 vaipa
• 5600 vööd
• 3200 kindapaari
• 890 suka- või sokipaari
• 720 seelikut
• 2570 õllekannu
• 140 suurt talupojakirstu
• 46 hälli
• 590 tooli või järi
• 265 veimevakka
• 380 küünlajalga
• 104 atra
• 55 sarja
• 55 äket

• ERMi kogusse lisandus möödunud aastal 1334 eset, enim lisa andis Juta Tombergi kogu – 1920.-1930. aastate Pärnu arstide elamine: mööbel, lauanõud jne. Teine suurem täiendus oli Tartu kilekottide kogu. Ootamatu oli ka Linte kaupluse 1930. aastate kauba annetus – kaup oli juhuslikult kuuri alt avastatud.
• ERMi fotokogu suurus on 225 739 fotot ja negatiivi.
• ERMi käsikirjalistes arhiivikogudes on 2511 köidet.

Ettevõtmisi ERMi juubeliks
13. aprill

• kl 11 ERMi rahvusvaheline aastakonverents Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis Toomel
• kl 17 juubelitrükiste esitlus ja juubelinäituse avamine ERMi näitusemajas Kuperjanovi 9

14. aprill
• kl 10 juubelimargi esitlus ERMi postimuuseumis Rüütli 15
• kl 12 juubeliaktus Tartu Ülikooli aulas, kõnelevad ERMi direktor Krista Aru, president Toomas Hendrik Ilves, riigikogu esimees Ene Ergma, Tuglase seltsi tegevjuhataja Juhani Salokannel ja Eesti Tea­­duste Akadeemia asepresident Jüri Engelbrecht
• kl 14 ametlikud õnnitlused ERMi näitusemajas
• kl 16 kihelkonnapiiride esimene märgistamine: president Toomas Hendrik Ilves avab Luunja sillal Tartu-Maarja ja Võnnu kihelkonna piiri tähise
• kl 19 piduõhtu Vanemuise kontserdimajas

15. aprill
• ERMi näitusemajas: kl 11 räägib püsinäitusel Piret Õunapuu vanavara kogumise algusaegadest, kl 12 ERMi kodarraha esitlus, kl 12.30 hõbeehete koopiate esitlus, kl 13 tutvustab Vaike Reemann püsinäitust, kl 14 tutvustab Reet Piiri juubelinäitust
• Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) kl 15 näituse «ERMist võrsunud» avamine
• Raadi mõisapargis (Narva mnt 177) kl 12 alustab Kas­­par Jassa peavärava juurest Raadi tutvustamist

16. aprill
• kl 18.30 Indrek Jäätsu ettekanne Domus Dorpa­­tensises (Raekoja plats 1 / Ülikooli 7) reisist permikomide juurde sügisel 2008 ja permi­­komide etnopoliitilisest olukorrast meie kaasajal
Allikas: www.erm.ee/100

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles