Nii saab Nõo Sulgpalliklubi eestvedaja Mart Mäerand tuntud operetti parafraseerides kokku võtta olukorra, milles tegutsevad tema treenitavad noorsportlased.
Suurepärane, kuid mitte lootusetu…
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sulgpall on võrratu. Mart.» Sellise kirjaga padi on Nõo Sulgpalliklubi juhatajal ja treeneril Mart Mäerannal spordihoone treeneriteruumis. Tõsi, pead kunagi kingiks saadud sulekotile pole eriti aega toetada. On ju põhiliselt Mäeranna entusiasm see, millel Nõo sulgpall püsib.
Vaadates tagasi märtsis peetud Eesti noorte meistrivõistlustele, võiks öelda, et Nõo sulgpalliklubil läheb päris hästi. Võideti seitse kuldmedalit, peaaegu kolmandik väljajagatud 22 kullast. Kokku toodi Nõkku 21 medalit.
Eesti noorte meistrivõistluste vanuseklasside võitjaid on klubis kaheksa: Kristin Kuuba, Helina Rüütel, Margo Lemming, Robert Kasela, Mihkel Talts, Mikk Järveoja, Marten Lepasaar ja Karel Künnapuu. «Kõrvaltvaatajatele võivad medalid näida kergelt tulema,» möönab Mäerand, «aga teadmiseks, et edasijõudnute treeningurühmas harjutatakse viis korda nädalas kaks astronoomilist tundi korraga.»
Nõo Sulgpalliklubi asutati 1991. aastal. Praegu treenib klubis 49 noort vanuses 8–18 aastat. Lisaks võistlevad universaalsed spordinoored nädalavahetustel peale sulgpallivõistluste ka koolinoorte esivõistlustel saalihokis ja võrkpallis. Lisaks laagrid-treeningkogunemised. Kuigi põhihooaeg kestab septembrist juunini, ei katke tublimatel treeningud ka suvekuudel.
Klubi püsib tänu vallale
Sulgpalliklubi tegutseb tänu omavalitsuse rahalisele toetusele. Nõo valla 2009. a eelarves leiab klubile eraldatud majanduskulude realt 208 000 krooni. Muud tulud on ühekordsed ja nendele ei saa klubi tegevus eriti toetuda.
«Kultuurkapitalilt on natuke tulnud ja Tartu Maaspordiliidult on ka vahel midagi saadud. Ilmselt annab sulgpalliliit meile midagi medalite eest, aga see on kõik kokku väike summa,» möönab Mäerand.
«Vaadates klubi tegevust Nõo valla seisukohalt, siis kulud on suured, aga tulud … Siiani on Nõo volikogu ja vallavalitsuse toetus ja suhtumine olnud väga hea. Nõo vald on noortele andnud võimaluse edutunnet saada nii Eestis kui ka väljaspool. Näiteks selle hooaja Balti noorte kahelt etapilt on mõlemalt Nõkku toodud viis esikohta,» kirjeldab treener.
Muidugi ei saa unustada lapsevanemate rolli. Sulgpallitrenni kuumaks on väiksematel lastel 100 ja suurematel 200 krooni. Võrdluseks: Tallinna sulgpallinoorte lapsevanemail tuleb Mäeranna andmeil oma võsukeste spordihuvi eest kuus välja käia jakobson.
Võistlev laps = keskmine palk
Võistleva lapse rahalised kulud võivad lapsevanemal ulatuda riigi keskmise palgani aastas. «Botased maksavad ligi 2000, reket maksab kuni 1800, pluss dressid,» loetleb Mäerand. Klubi jaksab praegu ainult palle osta. Kaugemad võistlussõidud on juba väga suur probleem.
Nõo edukaid sulgpallureid treenib Mäerand üksinda. «Rohkem treenereid ei saa pidada,» ütleb ta.
Mida annab selline, peamiselt entusiasmil püsiv tegevus treenerile? «Palju õnne endale! Võimaluse edasi rabeleda,» sõnab klubi eestvedaja. «Ei raatsi ju pooleli ka jätta. Lapsed on nii head.»
«Väikese klubi treeneril-juhatajal on peale treeningute veel võimalus tegelda MTÜ tegevuses hoidmisega. Hea meelega võiks anda klubi kellelegi teisele juhatada, aga kes oleks nõus tasuta vastutust võtma,» nendib ta. Kuigi Nõo on tulumaksusoodustustega klubide nimekirjas, ei ole lubatud klubi juhatajat ja treenerit treeningute läbiviimise eest stipendiumiga tasustada.
Mäeranna käe alt võrsunud sulgpallurid on ka väljaspool sporti edukad.
Nõo klubist väljakasvanud kauaaegsed Eesti koondislased ja endised olümpiakandidaadid paarismängus Piret Vaughan (Hamer) ja Helen Reino on edukad oma haridustee jätkamisel. Piret omandab arstikutset Inglismaal ja Helen jätkab õpinguid TÜ magistrantuuris kehakultuuri alal.
Ka praeguste edukate mängijate õppetöö on korras, osaletakse olümpiaadidel-konkurssidel. «Võib järeldada, et igapäevased treeningud ei takista elus edasijõudmist, soodustavad isegi,» ütleb Mäerand. «Öeldakse ju ka, et spordi kaudu õpib noor ka kaotama. Treenerina tuletan neile veel meelde, et nad valiksid endale õige haridustee.»
Huvitava uuendusena teeb Mäerand treeningutel oma palluritega sel aastal aruteluminuteid väljaloositud eluliste teemade alusel. «On põhiettekandja ja oponendid ning arutelud on olnud üllatavalt sisukad,» kirjeldab treener.
Täielik isemajandamine
Milline tulevik koidab praeguses majandussurutises spordiklubil, mis niigi peaasjalikult vaid tänu vallale ja entusiastlikule eestvedajale püsti püsib?
«Tundub, et noored peavad üle minema peaaegu täielikule isemajandamisele,» nendib treener. «Klubi suudab vast ainult sulgpalle osta. Muidu läheks lapsevanematele laste treeningutel ja võistlusspordis osalemine üle jõu käivaks.»
Miski aga siin elus odavamaks ei lähe, nii ka sulgpallid – üks kast palle, mis kulub klubil ära ühes kuus, maksab juba 15 000 krooni. Treeningumaksude tõstmine Tallinna klubide tasemele käiks aga Mäeranna hinnangul enamikule lapsevanematest üle jõu.
«Püüame edasi edukalt tegutseda, kuidas välja tuleb, ei oska praegu küll ennustada,» sõnab Mäerand ja jätab õhku hulga küsimusi. Praegu tegutsevad noorte spordiklubid sõltuvalt riigi-omavalitsuste majandustulemustest – mida annab sportiv-treeniv noorsportlane riigile? Mis juhtuks, kui üldse ei tegutseks noorte spordiklubisid, riigile-omavalitsustele jääks ju hulk raha järele? Kuidas kaaluda treeningtöö ja haridustöö tulemusi noorte arengule?
«Kuna meil on ühtne Eesti Vabariik, siis peaks ka kõigil lastel olema võimalus võrdsetel tingimustel end arendada sportliku tegevuse kaudu nii maal kui linnas,» võtab Mäerand kokku.