/nginx/o/2009/04/01/157471t1h6f8c.jpg)
Kõksi tänav Ihaste servas muutub sulavete aegu igal aastal tiigiks, kust läbi pääseb maasturi või kummisäärikutega, sest tänav on madalal ja kõnniteeta ning sademeveetorustikku pole sellele ehitatud.
Kõksi tänava hiidlombilt kadus viimaks põhjapunn
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
2. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõksi tänava alguse elanik Lii Saarma-Eriksoo on suurvee aegu uputusega silmitsi seisnud kõik viis ses tänavas elatud aastat.
Muret on kurdetud linnaametnikele ja kurtmine pole ka kurtidele kõrvadele läinud, sest kõrval olevat Koorti tänavat on tõstetud ja Kõksi tänav, mis asfalti seni näinud pole, on kaetud killustikuga. Uputused aga püsivad.
Need muutuvad isegi tõsisemaks, sest Koorti tänava tõstmise järel ja Kõksi tänavale uute majade rajamise järel jääb kausjal tänaval veele üha vähem hajumispinda.
Saarma-Eriksoo kiitis oma mehe nutikust väravaesist kruusaga tõsta, sest muidu hoovist kuiva jalaga välja ei saakski. Lõbu tegi uputus vaid väikestele naabripoistele, kes üleeile salvokelgu kui paadi lombi äärde sättisid, et oksast õngega kalu õngitseda.
Eile keskpäeval olid kohal aga Tartu veevärgi mehed, kes üritasid lombi põhjast kruusa alt üles leida kanalisatsioonikaevu kaant, et vesi erandkorras reoveetorustikku juhtida.
Sellele tänavale sademeveetorustiku ehitamiseks pole linnal seni olnud raha ja ega sellest ka piisaks, sest puudub nn eelvoolutorustik, mida kaudu sademeveed jõe poole juhtida, selgitas olukorda Tartu teedeteenistuse spetsialist Mart Sootla.
See tõigi kaasa otsuse ühekordselt sademevesi kanalisatsioonitorustikku juhtida, kuigi see on mitmel põhjusel halb.
Esiteks peab puhast lumesulavett hakkama uuesti puhastama. Teiseks lahjendab ülemäärane sademevesi reovett, nõnda et biopuhastite bakteritele pole see soodne.
Kolmandaks oli ka risk, et veetulv võib hakata uputama lähikonna majade keldreid. Püttidega vee äravedu oli seal aga nagu sõelaga vee kandmine.
Nõnda siis otsiti skeemi ja metalliotsija abiga üles kaevukaane asukoht ja veevärgi töömehed kaevasid selle lahti ning tirisid pärast pikka pusimist pealt, misjärel veevälja tekkis allapoole sööstev veepööris, kandes endaga torustikku tubli hulga liiva ja killustikku.
Olukorra erandlikkust arvestades jäi kaevukaas ka pärast suurema vee kadumist pooleldi avatuks, et ka tee kõrval olevatelt hoonestamata kruntidelt vesi ära voolata saaks, õhtuks pandi see Sootla sõnul ikkagi kinni, sest asub sügaval teepinnases.
Millal Kõksi tänavale sademeveetorustik võiks jõuda, on teadmata, kindlasti ei tule seda tänavu, ütles Sootla.