Kõrveküla mees Imre Ossul saab sel kevadel kalavetele sõita oma vana hea paadiga, millel on tuliuus võimsam mootor. Viimase võitis kirglik kalastaja teadlastele tagastatud latikamärgiste eest.
Kalamehel näkkas ka paadimootor
2. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötuks jäämiseni betoonitehases töötanud Imre Ossul pole sel kevadel veel kalal käinud. «Panen paadile uue mootori ja varsti lähen,» lubas ta.
Aastatega ligi kümme tuhat Peipsi ja Emajõe kala märgistanud MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus kalateadlased tänavad paadimootori ja väiksemate auhindade loosimisega juba viiendat aastat inimesi, kes tagastavad neile kalamärgise. Tänavu osales paadimootori loosimises 70 meest-naist, kes olid tagastanud ligi 150 märgist.
Imre Ossul tõmbas mullu Emajõest välja kaks märgistatud latikat. Esimese püüdis ta umbes kolm kilomeetrit Käreverest Võrtsjärve pool. Teine latikas läks õnge Tartus Sadamaturu taga.
Oletus sai kinnitust
«Oleme Emajõe ja Peipsi kalu pea kümme aastat märgistanud, nüüd leitakse märgiseid juba kõikjalt,» muheles aastaid latikat, koha, haugi, säinast, särge aga ka kokri, tõugjat ja linaskit märgistanud kalateadlane Meelis Tambets.
Paari sentimeetri pikkusi kalamärgiseid on leitud merikotkaste pesadest, roogitud ja vaakumpakendis kalalt ja turult ostetud latikate küljest.
Iga tagasi saadud märgis on teadlastele vajalik järjekordne kild Peipsi ja Emajõe latika ning teiste kalaliikide rännete, kudemiskohtade, arvukuse ja püügikoormuse uurimiseks.
«Uuringud tõestavad, et enamik latikatest koeb just nimelt seal, kus ka eelmistel aastatel,» rääkis Meelis Tambets. «Varem vaid oletasime, et latikas läheb nagu lõhegi kudema alati ühte ja samasse kohta, aga nüüd on see täiesti kindel.»
Osa Peipsi ja Võrtsjärve latikaist koeb Alam-Pedja looduskaitsealal väikestes vanajõgedes ehk Emajõe endistes sängides, kuhu kevaditi ujub Peipsist ja Võrtsjärvest sadu tonne kalu.
Et noorkalade paradiisid, vanajõed, selleks ka edaspidi jääksid, tuleb nende eest hoolt kanda.
Abi kalaparadiisile
MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus sai euroliidu programmist Life+ oma projektile «Happy-fish» ligi 7,8 miljonit krooni, mille eest kaevatakse teiste tööde hulgas lahti ka kümmekonna olulisima vanajõe kinni kasvavad otsad.
Samuti võetakse eurorahaga maha võsa Alam-Pedja neil luhtadel, kus kalad käivad kudemas. «Happyfish» suurendab ka Emajões looduskaitse all oleva tõugja arvukust.
Vähemalt 50 000 väikest tõugjat lastakse Emajõkke. Kümned täiskasvanud tõugjad saavad raadiosaatja, et anda teavet oma rännetest.