Spordimeditsiini- ja taastusravikliinikus seadistatakse veel viimaseid päevi moodsat diagnostika- ja taastusraviaparatuuri, mis annab väga täpse ülevaate patsiendi liigese ja lihase seisundist ning saavutusvõimest.
Moodne seade testib lihaseid
1. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Füsioterapeudid Margus Mustimets ja Priit Ailt ning arst Tõnis Mandel on end juba aparaadi iga nüansiga kurssi viinud.
Spordimeditsiini ja taastusravikliiniku direktor Rein Kuik ütleb, et niisuguset seadet Tartu Ülikooli Kliinikumil varem pole olnud. See on maksnud ligi miljon krooni ja nüüd on tema prooviperiood lõpule jõudmas.
Seadme demonstratsiooniks laseb patsienditoolil end köidikutesse panna füsiotera-peut Tuuli Bürkland. Ta jalg fikseeritakse takjarihmaga nii, et põlveliiges hakkab ühtima seadme tähtsaima masina, dünamomeetri teljega.
Seejärel peab Tuuli Bürk-land oma jalga konkreetne arv kordi sirgeks lükkama. Ekraanile ilmuvad sinusoidsed jooned.
Ohutu ja täiuslik
Selgub, et lihasjõudu on võimalik mõõta eri viisidel. Üks, mida selle seadme puhul eriti rõhutatakse, on isokinee-tika. Varem ei olnud sellist lihastöö hindamise meetodit võimalik kasutada.
Füsioterapeut Margus Mustimets ütleb, et isokinee-tiline lihastöö režiim on sportlasele või patsiendile kõige ohutum, samal ajal on aga informatsiooni saamine täiuslik.
Inimene saab testi sooritamisel ja treeningul kasutada maksimaalset pingutust, ilma et peaks kartma vigastust või ülekoormust. See on eriti oluline trauma- ja operatsioonijärgse taastusravi puhul.
Aparaat registreerib lihaste väikseimagi töö ja kuvab selle dünaamika ekraanile.
Graafiline joonis on värviline ja väga kõrge resolutsiooniga. Kui liigutus on mingiski plaanis häiritud, siis muutub graafikajoon sakiliseks või kaob hoopis.
Spordikliiniku ja taastusravikliiniku arst Tõnis Mandel ütleb, et niisugune seade kulub oma põhjalikkuses ära taastusravis ja spordimeditsiinis, eriti aga sporditeaduses.
Teema puudutab kindlasti spordivigastuste, traumade järgset ravi, aga ka näiteks põlveliigese endoproteesimise järgset taastusravi.
Doktor Mandel märgib, et rihmad ja muud abivahendid tagavad selle, et eri ajal võetud testid oleksid tehtud täpselt samades tingimustes ning oleksid korrektselt võrreldavad. See on eriti oluline sporditeaduses.
Tänapäeval on inimesed aina kärsitumad ning taastusraviperioodid aina lühemad. Ikka kiputakse ruttu kas tööle või treeningule tagasi minema. See aga tähendab, et taastusperiood peab olema võimalikult tõhus ning füsioterapeudid peavad olema veendunud, et inimest ei taba pärast seda kohe uus trauma.
Uus seade on siin asendamatu abimees.
Ennetustöö on oluline
Maikuust alates kavatseb spordikliinik pakkuda ka tasulist teenust. Näiteks võib innukas hobi- või võistlussportlane tulla hindama oma liigeste ja lihaste seisukorda kas enne treeninguperioodi, selle ajal või lõppedes.
«Alati ei pea testile tulema kaebuse pärast, ka ennetustöö on oluline,» märkis Rein Kuik.
Isokineetiline uuringuseade
• Isokineetilisel treeningul saab liigutusi juhtida nii, et liigutuste kiirus jääb konstantseks ning seade muudab vastupanu suurust vastavalt lihasjõule.
• Isokineetiline treening on eriti tõhus taastusravi pärast vigastust või operatsiooni.